Oluline Vene-Ukraina sõjas esmaspäeval, 10. novembril kell 19.56:

- Ukraina ründas Tuapse naftasadamat;

- Zelenski: Ukraina tahab Euroopalt õhutõrjesüsteeme Patriot laenata;

- Zelenski rääkis suhetest Trumpiga;

- Zalužnõi jagas oma nägemust sõja õiglasest lõpust Ukrainas;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1090 sõdurit.

Meedia: korruptsioonitõrjebüroo otsis läbi Ukraina justiitsministri kodu

Ukraina meedia teatas, et riiklik korruptsioonitõrjebüroo (NABU) otsis läbi justiitsminister  Herman Haluštšenko kodu. Sama uurimise käigus otsiti läbi ka Volodõmõr Zelenski endise äripartneri Timur Minditši kodu. 

Viimased läbiotsimised toimusid ajal, mil NABU alustas uurimist riiklikus energiasektoris. NABU avaldas ka fotod, millel on näha dollarite ja eurodega täidetud kotte, kuid ei andnud operatsiooni kohta rohkem üksikasju. 

NABU teatas ka, et kuritegelik organisatsioon lõi ulatusliku korruptsiooniskeemi, et mõjutada strateegilisi ettevõtteid riigisektoris, sealhulgas Ukraina suurimat tuumaenergiatootjat.

Ukraina meedia teatel toimusid läbiotsimised Haluštšenko ja Minditši kodudes. Haluštšenko oli varem Ukraina energiaminister. Minditš on produktsioonistuudio Kvartal 95 kaasomanik. Selle asutas 2000. aastate alguses Zelenski. 

Ukraina ründas Tuapse naftasadamat

Ukraina relvajõud korraldasid rünnaku Venemaa Musta mere naftasadamale Tuapses.

"Tuapse meresadam sattus taas rünnaku alla, tõenäoliselt rünnati meredroonidega nagu ka varasematel kordadel," teatasid sõjauudiseid vahendavad sotsiaalmeediakontod.

⚡️Powerful explosion footage is spreading online, likely during a night attack on the Tuapse port

@blyskavka_ua pic.twitter.com/21Ul4tnIiM

— BLYSKAVKA (@blyskavka_ua) November 10, 2025

Hiljem teatas rünnakust ka Venemaa Krasnodari krai operatiivstaap ja ASTRA Telegrami kanal. Staabi väitel tehti Tuapse lähedal Musta mere vetes kahjutuks neli mehitamata paati.

"Kahjude ulatus on ebaselge, kuid pärast plahvatust ei täheldatud järgnevaid tulekahjusid, mis viitab sellele, et tuleohtlike materjalide või kütusetaristu tõenäoliselt kannatada ei saanud," märkis Tatarigami_UA nime all tegutsev vaatleja.

Üks sotsiaalmeediakonto väitis, et plahvatus toimus ranniku lähedal. Lööklaine kahjustas lähedalasuvate hoonete aknaklaase, vahendas väljaanne LIGA.net.

Kohalikud elanikud teatasid linnas toimunud plahvatustest, õhuhäire olevat kestnud peaaegu kaheksa tundi.

Tuapse linnapea Sergei Boiko teatas kell kaheksa hommikul droonide rünnakuohu tühistamisest. Samas muutis ta oma algset sõnumit, eemaldades sellest teabe mehitamata paatide kohta.

Venemaa kaitseministeerium teatas esmaspäeva hommikul 71 droonist, mis väidetavalt alla tulistati või elektrooniliste vahenditega kahjutuks tehti, kusjuures seitse neist Musta mere kohal.

Mitu rünnakust teatanud postitajat avaldasid ka arvamust, et rünnakus võis tabamuse saada mõni sadamas seisnud laev.

"I hope it wasn't a ship!"
- Russian woman in Tuapse watching something burn in the port after an explosion.

Narrator: "It was a ship." pic.twitter.com/GCXdW0yrKr

— Natalka (@NatalkaKyiv) November 9, 2025

Uudisteagentuur Interfax teatas ka ulatuslikest kahjustustest Belgorodi ja Voroneži oblasti elektri- ja küttesüsteemides, mille põhjustasid Ukraina õhurünnakud.

Samuti peatasid ööl vastu esmaspäeva õhurünnakute tõttu töö Venemaa Tambovi ja Volgogradi lennujaamad.

Zelenski: Ukraina tahab Euroopalt õhutõrjesüsteeme Patriot laenata

Ukraina tahab tellida Ameerika Ühendriikidelt 27 uut õhutõrjesüsteemi Patriot ja seni, kuni neid toodetakse, võiksid Euroopa riigid Ukrainale enda omi laenata, ütles president Volodõmõr Zelenski.

Väljaandele The Guardian intervjuu andnud Zelenski sõnul tehakse tihedat koostööd rahvusvaheliste partneritega, et kaitsta Ukrainat massiliste Venemaa drooni- ja raketirünnakute eest.

Eelkõige püüab Kiiev tellida Ameerika tootjalt 27 Patriot õhutõrjeraketisüsteemi. Seni soovib Zelenski, et Euroopa riigid laenaksid Ukrainale juba olemasolevaid õhutõrjesüsteeme.

President nimetas täiesti võimalikuks, et Venemaa avab teise rinde ja ründab mõnda Euroopa riiki veel enne Ukrainas toimuva sõja lõppu.

"Ma arvan nii. Putin võib seda teha. Peame unustama üldise Euroopa skeptitsismi, et Putin tahab kõigepealt okupeerida Ukraina ja siis võib minna kuhugi mujale. Ta võib teha mõlemat korraga," hoiatas Ukraina president.

Selles kontekstis tuletas president meelde Venemaa provokatsioonide ja sabotaaži arvu kasvu Euroopas.

"Putin on tegeliku edu poolest ummikus. Tema jaoks on see pigem tupik. Seetõttu võivad need ebaõnnestumised sundida teda otsima teisi territooriume," ütles Zelenski.

Zelenski rääkis suhetest Trumpiga

Ukraina president kirjeldas usutluses samuti oma suhteid USA presidendi Donald Trumpiga.

Zelenski sõnul on suhted normaalsed, asjalikud ja konstruktiivseid. Eelkõige lükkas Ukraina president ümber kuuldused, et nende oktoobrikuisel kohtumisel Valges Majas olevat väidetavalt toimunud terav sõnavahetus. Samuti eitas riigipea kuuldust, et Trump olevat lükanud tagasi Zelenski toodud rindejoonte kaardid.

"Ta ei lükanud midagi tagasi," toonitas Ukraina liider.

"Kõik maailmas kardavad Trumpi. Meie ei ole Ameerika vaenlased. Me oleme sõbrad. Miks me siis peaksime kartma?" vastas Zelenski küsimusele, kas Trumpi kartmine kehtib ka tema kohta.

Zelenski kinnitas ka, et Ühendkuningriigi kuningas Charles mängis otsustavat, kuid kulisside taga toimunud rolli suhete normaliseerimisel Trumpiga pärast avalikku tüli Valges Majas veebruari lõpus.

"Tema Majesteet on meie rahva suhtes väga tundlik. Võib-olla "tundlik" ei ole päris õige sõna. Ta on väga toetav," sõnas Ukraina president.

Zalužnõi jagas oma nägemust sõja õiglasest lõpust Ukrainas

Ukraina relvajõudude endine ülemjuhataja ja praegune Ukraina suursaadik Ühendkuningriigis Valeri Zalužnõi ütles pühapäeval, et Ukraina ei nõustu alistumisega, mis on maskeeritud rahulepinguteks.

Zalužnõi sõnul püüdleb Ukraina rahu poole, kuid suursaadiku hinnangul tähendab sõja õiglane lõpp riigi territoriaalse terviklikkuse taastamist, Venemaa karistamist Ukrainas toime pandud sõjakuritegude eest ja tagatiste saamist, et mitte ükski agressor ei ähvarda enam kunagi Moskvast Euroopat, seisis ajalehes New York Post avaldatud artiklis, mida vahendas uudisteagentuur Unian.

"Kõik vähem kui see on reetmine mitte ainult ukrainlaste, vaid ka nende põhimõtete suhtes, mis tagavad vaba maailma julgeoleku ja vabaduse," rõhutas erukindral.

Suursaadiku sõnul jätkab Ukraina võitlust rindel, aga ka poliitilisel ja diplomaatilisel tasandil, et tagada õiglus ja julgeolek.

"Meie jõud ei seisne mitte ainult meie sõdurites, vaid ka meie eesmärgi selguses: rahu võidu ja mitte illusioonide kaudu," ütles Zalužnõi.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1090 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 152 160 (võrdlus eelmise päevaga +1090);

- tankid 11 342 (+7);

- jalaväe lahingumasinad 23 552 (+7);

- suurtükisüsteemid 34 349 (+9);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1538 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1239 (+0);

- lennukid 428 (+0);

- kopterid 347 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 79 425 (+57);

- tiibraketid 3926 (+0);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 66 957 (+77);

- eritehnika 3993 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.