Oluline Vene-Ukraina sõjas kolmapäeval, 19. novembril kell 20.45:

- Axios: USA ja Venemaa peavad salakõnelusi sõja lõpetamiseks Ukrainas;

- Venemaa rünnakus Lääne-Ukrainas asuvale linnale hukkus vähemalt 25 inimest

- Ukraina ründas Venemaad ATACMS-i rakettidega;

- Harkivis sai Vene õhurünnakus viga vähemalt 46 inimest;

- Poola tõstis Venemaa õhurünnaku tõttu Ukrainas oma hävitajad õhku;

- Kiievisse saabusid USA kõrged sõjaväejuhid;

- USA kiitis heaks Patriotide moderniseerimise teenuste müügi Ukrainale;

- Hispaania annab Ukrainale uue 615 miljoni euro väärtuses sõjalist abi;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 850 sõdurit.

Erdogan kutsub üles pidama Istanbulis uusi Venemaa-Ukraina kõnelusi

Türgi president Recep Tayyip Erdogan kutsus kolmapäeval Ukrainat ja Venemaad üles naasma Istanbulis läbirääkimiste laua taha pärast juulis toimunud eelmist sõja lõpetamisele suunatud kõnelustevooru.

"Me rõhutasime tänastel kohtumistel vajadust jätkata Istanbuli protsessiga pragmaatiliselt ja tulemustele orienteeritult," ütles Erdogan pealinnas Ankaras koos Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga peetud pressikonverentsil.

"Samuti ootame kõigilt oma partneritelt, kes soovivad piirkonnas verevalamise lõppu näha, et nad võtaksid Istanbuli protsessi suhtes konstruktiivse hoiaku," ütles Erdogan.

Erdogan viitas sõjas sagenenud rünnakutele kui põhjusele, miks tuleks kõnelusi Türgi suurimas linnas taaselustada.

"Oleme alati valmis arutama Moskvaga ettepanekuid, mis viiksid relvarahu ja püsiva rahuni," rääkis Erdogan.

"Sellega seoses väärtustame ka oma liitlase Ameerika Ühendriikide kaasamist antud protsessi," lisas Erdogan.

Axios: USA ja Venemaa peavad salakõnelusi sõja lõpetamiseks Ukrainas

Ameerika Ühendriikide administratsiooni esindajad on pidanud salaja konsultatsioone Venemaa juhtkonnaga, et koostada uus plaan sõja lõpetamiseks Ukrainas, teatas USA väljaanne Axios teisipäeva õhtul USA ja Venemaa anonüümsetele ametnikele viidates.

Axiose andmeil on koostamisel 28-punktiline tegevuskava, mis on inspireeritud USA presidendi Donald Trumpi Gaza relvarahu plaanist. Sarnaselt Gaza plaaniga hõlmaks ettepanek nelja osa: rahu kehtestamist Ukrainas, julgeolekugarantiisid, julgeolekut Euroopas ning USA tulevasi suhteid Venemaa ja Ukrainaga, teatas Axios allikatele viidates.

Axios viitas ka USA ametnikule, kelle sõnul olevat Ühendriikide eriesindaja Steve Witkoffi plaani oktoobri lõpus Miamis põhjalikult arutanud Vene režiimi juhi Vladimir Putini eriesindajaga investeeringute ja majanduskoostöö küsimustes, Venemaa otseinvesteeringute fondi (RDIF) tegevjuhi  Kirill Dmitrijeviga, kes on ka varem osalenud Ukraina-teemalistes kõnelustes.

Dmitrijev väljendas omakorda Axiosele antud intervjuus optimismi tehingu õnnestumise võimaluste kohta. Tema väitel tunneb Moskva seekord, erinevalt varasematest jõupingutustest, et Venemaa seisukohta on tõeliselt kuulda võetud.

Ukraina ametnikule viidates märkis Axios, et Witkoff arutas plaani Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski julgeolekunõuniku Rustem Umeroviga selle nädala alguses Miamis.

Portaal märkis, et Witkoff pidi kohtuma kolmapäeval Türgis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga, kuid lükkas oma reisi edasi.

USA ametnik ütles Axiosele ka, et Valge Maja on alustanud Euroopa ametnike teavitamist ettepanekust. "Usume, et praegu on õige aeg see plaan ellu viia. Kuid mõlemad pooled peavad olema praktilised ja realistlikud," ütles USA allikas.

Venemaa rünnakus Lääne-Ukrainas asuvale linnale hukkus vähemalt 25 inimest

Lääne-Ukraina linna Ternopili tabanud Venemaa raketi- ja droonirünnakus hukkunute arv kerkis 25 inimeseni, nende seas on ka kolm last, teatas kolmapäeval siseministeerium.

"Linna tabanud Venemaa rünnaku tagajärjel hukkus 25 inimest, sealhulgas kolm last. Vigastada sai veel 73 inimest, nende seas 15 last," teatas ministeerium.

Tegemist on ühe ohvriterohkeima rünnakuga riigi lääneosale pärast Venemaa täiemahulist sissetungi 2022. aasta veebruaris.

Vene väed korraldasid 19. novembri öösel Ternopilile kombineeritud rünnaku, mille käigus tabasid linna nii droonid kui ka raketid.

Ukraina ründas Venemaad ATACMS-i rakettidega

Ukraina relvajõudude peastaap teatas teisipäeva õhtul, et kasutas USA-s toodetud ATACMS-i rakette sihtmärkide vastu Venemaal. Rünnak ATACMS-idega toimus pärast kuid kestnud viivitust, mille jooksul USA oli nende kasutamise Ukrainale keelanud.

Peastaap rõhutas, et rünnak on märgiline sündmus, mis rõhutab Ukraina pühendumust oma suveräänsuse kaitsmisele.

"Vaatamata Venemaa pealetungi pidevatele väljakutsetele jäävad ukrainlased vankumatuks, näidates üles oma otsusekindlust visalt ja süstemaatiliselt oma kodumaad kaitsta," öeldakse staabi tehtud avalduses.

Ukraina ei avaldanud üksikasju ATACMS-ide kasutamise kuupäeva ega tabamuse saanud sihtmärkide kohta, kuid märkis, et ATACMS-i ja teiste kaugmaarelvade kasutamine jätkub.

Teiste allikate sõnul toimus rünnak siiski teisipäeval ning selle sihtmärk oli sõjaväepolügoon Voroneži oblastis.

Ukraina-meelse kanali Exilenova+ andmeil teatasid Voroneži elanikud, et on raketirünnakute tõttu kuulnud plahvatusi ja õhutõrje tegevust.

Voroneži ründamist kinnitas ka Vene kaitseministeerium, mis teatas kolmapäeval, et Ukraina tulistas teisipäeval Voroneži pihta neli ATACMS-tüüpi rakette, püüdes rünnata tsiviilobjekte. "Venemaa õhutõrjemeeskonnad tulistasid õhutõrjerakettidega S-400 ning süsteemiga Pantsir kõik ATACMS-i raketid alla," vahendas uudisteagentuur TASS ministeeriumi teadet.

Ukraina kinnitus ATACMS-ide kasutamise kohta saabus pärast kuid kestnud viivitust, mil USA kaitseministeeriumi läbivaatamisprotsess andis kaitseminister Pete Hegsethile volituse blokeerida Ukraina kauglöögid Venemaal Ameerika rakettidega, takistades tõhusalt ATACMS-i kasutamist sihtmärkide vastu Venemaal alates hiliskevadest, kirjutas The Wall Street Journal 23. augustil.

USA president Donald Trump ütles 21. augustil, et Ukrainal pole "pole mingit võimalust võita", kui tal ei lubata Venemaad rünnata, ning kritiseeris USA endist presidenti Joe Bidenit selle eest, et too ei lasknud Kiievil Venemaa rünnakutele oma löökidega vastata, vaid ainult kaitsta.

Biden leevendas 2024. aasta novembris Ukrainale piiranguid kasutada ATACMS-i rakette, võimaldades Kiievil nendega sihtida sõjalisi objekte Venemaal.

Kuigi see on esimene ATACMS-i rünnak, mida Ukraina relvajõud on kinnitanud, on öeldud, et Ukraina kasutas esimest korda ATACMS-i Venemaa territooriumil 19. novembril 2024, tabades Venemaa arsenali Venemaa lääneosas asuvas Karatšovis linnas.

ATACMS on USA-s valmistatud ballistiline rakett, mis suudab lennata kuni 300 kilomeetri kaugusele.

Ukraina sai esimest korda ATACMS-i lühema ulatusega versioonid 2023. aasta sügisel. 2024. aasta kevadel alustas USA uuendatud mudelite tarnimist. Tol ajal oli Kiievil lubatud neid rakette kasutada ainult okupeeritud Ukraina territooriumil asuvate sihtmärkide vastu.

Harkivis sai Vene õhurünnakus viga vähemalt 46 inimest

Venemaa korraldatud õhurünnakus Harkivile sai kahjustada 16 hoonet ning vigastatute arv on tõusnud 46-ni, sealhulgas sai viga ka kaks last, teatas kolmapäeva hommikul Harkivi oblasti sõjalise administratsiooni juht Oleh Sõnehubov.

Tema sõnul on viimase ööpäeva jooksul Vene õhurünnakud tabanud Harkivi linna ja kaheksat Harkivi oblasti asulat.

Kokku ründasid Vene väed Harkivi linna Slobodski ja Osnovjanski rajooni 19 drooniga Geran-2. Üks mehitamata lennumasin tabas üheksakorruselist kortermaja.

Linnas sai vigastada 46 inimest, sealhulgas kaks last – 9- ja 13-aastane tüdruk. Purustusi sai 16 korterelamut, 31 autot, garaažide ühistu, kiirabijaam, supermarket, kaks trollibussi, administratiivhoone ja kool.

Harkivi oblasti Kupjanski rajooni Starovirivka külas said kahjustada eramu ja kaks autot.

Samuti kahjustas õhurünnak Lozova raudteesõlme.

Varasemate teadete kohaselt otsis õhurünnaku tõttu arstiabi 36 Harkivi elanikku, sealhulgas kaks last vanuses 9 ja 13 aastat. Arstid diagnoosisid lastel ägeda stressireaktsiooni.

Poola tõstis Venemaa õhurünnaku tõttu Ukrainas oma hävitajad õhku

Poola ja liitlaste lennukid saadeti kolmapäeva varahommikul patrullima, et tagada Poola õhuruumi puutumatus Venemaa õhurünnaku tõttu Lääne-Ukrainale, teatasid Poola relvajõud.

"Kiirreageerimise hävitajate võitluspaarid ning varajase hoiatamise lennuk on välja saadetud ning maapealsed õhutõrje- ja radarseiresüsteemid pandud kõrgeimasse valmisolekusse," teatas Poola armee operatiivjuht sotsiaalmeediapostituses.

Varahommikul anti peaaegu kogu Ukrainas õhuhäire Venemaa raketi- ja droonirünnakute tõttu.

Kiievisse saabusid USA kõrged sõjaväejuhid

Kaks USA relvajõudude tippjuhti saabusid Kiievisse haruldasele visiidile.

USA presidendi Donald Trumpi administratsiooni poolt lähetatud maavägede minister Dan Driscoll ja maavägede staabiülem kindral Randy George kohtuvad president Volodõmõr Zelenski, kõrgemate ülemate ja seadusandjatega, teatas väljaanne Politico, viidates plaaniga kursis olevatele isikutele.

Driscoll peaks hiljem kohtuma ka Venemaa ametnikega, teatas Wall Street Journal eraldi allikatele viidates.

Valge Maja ega Pentagon ei andnud kohe kommentaare.

Väljaanne Axios teatas teisipäeval viitega USA ja Venemaa ametnikele, et Trumpi administratsioon on salaja Venemaaga konsulteerides koostanud uut plaani Ukraina sõja lõpetamiseks.

Wall Street Journali andmeil pöördus Valge Maja Driscolli ja kõrgemate sõjaväejuhtide poole osaliselt lootuses, et Moskva reageerib sõjalistele vahendajatele paremini, ja pettumusest varasemate, suures osas viljatute pingutuste pärast.

Visiit Kiievisse toimub ajal, mil Venemaa väed liiguvad rindel aeglaselt edasi ning suurendavad raketi- ja droonirünnakuid Ukraina linnadele ja energiainfrastruktuurile, samal ajal kui Kiievi lääneliitlased otsivad uusi viise, et tagada relvade ja laskemoona tarnimine.

Pärast Trumpi ametisseastumist jaanuaris on tema administratsiooni kõrgemate ametnike külaskäigud Kiievisse olnud haruldased, kusjuures enamik kontakte on toimunud kolmandates riikides või video teel, mistõttu on Driscolli ja George'i visiit väga ebatavaline, märkis uudist vahendanud Reuters.

Politico teatel peaksid USA esindajad Kiievis toimuvatel läbirääkimistel käsitlema Ukraina lahinguvälja vajadusi ja laiemat strateegiat, sealhulgas jõupingutusi taaselustada takerdunud rahuprotsess Moskvaga.

Trump on korduvalt lubanud sõja kiiresti lõpetada ja kutsunud oma nõunikke üles Kiievi ja Moskvaga relvarahu ideid katsetama, tekitades Euroopa osas piirkondades rahutust mis tahes lahenduse pärast, mis võiks tugevdada Venemaa haaret okupeeritud territooriumil.

USA kiitis heaks Patriotide moderniseerimise teenuste müügi Ukrainale

USA välisministeerium kiitis heaks õhutõrjesüsteemide Patriot moderniseerimise teenuste müügi Ukrainale 105 miljoni dollari eest.

"Välisministeerium võttis vastu otsuse kiita heaks võimalik varustuse müük Ukraina valitsusele, et tagada Patriot-õhutõrjesüsteemide eluiga, ja sellega seotud varustuse müük orienteeruvas maksumuses 105 miljonit dollarit. Kaitsejulgeoleku koostööagentuur on esitanud vajaliku sertifikaadi ja teavitanud kongressi," ütles ministeerium teisipäeval pressiteates.

Ukraina valitsus oli taotlenud Patriot-süsteemide tehnilise toega seotud kaupade ja teenuste ostmist.

Dokumendis märgitakse, et kavandatav müük toetab USA välispoliitika ja riikliku julgeoleku eesmärke, parandades partnerriigi julgeolekut, mis on oluline Euroopa poliitiliseks stabiilsuse ja majanduslikeks edusammudeks.

Tehing aitab ka parandada Ukraina võimet seista vastu praegustele ja tulevastele ohtudele, varustades teda enesekaitse ja piirkondlike julgeoleku missioonide läbiviimiseks tugevama kohaliku toetusvõimega.

Samal ajal ei muuda selle varustuse ja toetuse müük piirkonnas sõjalist tasakaalu, märkis USA välisministeerium.

Peatöövõtjad selles tehingus on ettevõtted RTX Corporation ja Lockheed Martin.

Dokumendis märgiti, et müügi elluviimine nõuab umbes viie uue USA valitsuse esindaja ja 15 töövõtjate esindaja määramist Euroopa sõjalisse väejuhatusse kuni üheks kuuks, seda väljaõppe toetamiseks ja perioodilisteks kohtumisteks.

Tehing ei avalda negatiivset mõju USA kaitsevõimele, rõhutatakse dokumendis.

Hispaania annab Ukrainale uue 615 miljoni euro väärtuses sõjalist abi

Hispaania annab Ukrainale uue 615 miljoni euro suuruse sõjalise abi paketi, et aidata riigil võidelda Venemaa sissetungi vastu, teatas teisipäeval peaminister Pedro Sánchez.

Sánchez ütles Madridis ühisel pressikonverentsil Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga, et ligikaudu 300 miljonit eurot suunatakse uue kaitsevarustuse hankimiseks.

"Teie võitlus on meie oma," ütles Sánchez, lisades, et Vene režiimi juhi Vladimir Putini neoimperialism püüab nõrgestada Euroopa projekti ja kõike, mida see esindab.

Sánchez ja Zelenski allkirjastasid mitu kahepoolset lepingut, mis sisaldasid ka meetmeid Venemaa desinformatsiooni tõrjumiseks.

Varem teisipäeval külastasid Sánchez ja Zelenski Madridi Reina Sofía muuseumi, et vaadata Pablo Picasso sõjavastast meistriteost "Guernica".

2022. aasta aprillis, vaid mõni nädal pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust, võrdles Zelenski toimuvat Guernica pommitamisega 1937. aastal. Guernica on väike Baski linn, mida ründasid Hispaania kodusõja ajal Franco vägesid toetanud natside sõjalennukid.

"Kujutage ette, et inimesed – Euroopas – elavad nüüd nädalaid keldrites, et elusid päästa. Mürsurünnakute ja lennukipommide eest. Iga päev! Aprill 2022 – ja Ukraina reaalsus on nagu oleks aprill 1937. Kui kogu maailm sai teada ühe teie linna nime – Guernica," ütles Zelenski tookord.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 850 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 161 230 (võrdlus eelmise päevaga +850);

- tankid 11 356 (+1);

- jalaväe lahingumasinad 23 595 (+1);

- suurtükisüsteemid 34 511 (+12);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1546 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1247 (+0);

- lennukid 428 (+0);

- kopterid 347 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 82 086 (+293);

- tiibraketid 3940 (+0);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 67 635 (+56);

- eritehnika 4001 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.