Eelkõige pani see eksperdid ja poliitikud küsima, kuidas sündis dokument, mida paljud kirjeldavad kui Moskvale üllatavalt soodsat.

"Ma usun, et ka paljud sellest protsessist osa võtvad inimesed pole täielikult kursis, mis toimub. See ongi peamine probleem, me pole varem sellises olukorras olnud," ütles Kyiv Posti Washingtoni korrespondent Alex Raufoglu.

Valge Maja kinnitusel valmis rahuplaan siiski president Donald Trumpi administratsiooni sees.

"Erisaadik [Steve] Witkoff ja [välisminister] Marco Rubio on juba umbes kuu aega vaikselt plaani kallal töötanud. Nad on suhelnud mõlema poolega, nii Venemaa kui Ukraina esindajatega, et mõista, milliste kohustustega need riigid oleksid valmis kaasa minema, et saavutada kestlik ja püsiv rahu," sõnas Valge Maja pressiesindaja Karoline Leavitt.

Ettepanekuga nõustumiseks seadis president Donald Trump Kiievile tähtajaks tänupüha ehk 27. novembri, ähvardades vastasel juhul peatada nii relvaabi kui ka luureandmete jagamise.

"Ma arvan, et see oli lihtsalt viis asjade käivitamiseks. President on kõik osapooled laua taha saanud ning nad näivad pidavat tõsiseid arutelusid, mis omaette on juba väikene läbimurre," ütles USA välis- ja riikliku julgeolekupoliitika ekspert Edward Rhodes.

Samas hakkas Kongressi koridorides levima kuuldus, et rahuplaani esialgne versioon oli pärit hoopis Moskvast ning jõudis Washingtoni otse Witkoffi kaudu.

Vaid kuu aega tagasi oli Rubio samalaadse plaani tagasi lükanud, nüüd läheneti administratsioonile aga läbi Witkoffi.

"Tema [välisministri] sõnul ei olnud tegu ameeriklaste ettepanekuga, vaid plaan edastati kellegi poolt, keda peeti Venemaa esindajaks ja anti see Witkoffile," sõnas vabariiklasest senaator Mike Rounds.

Rubio lükkas need kahtlused sotsiaalmeedias ümber, kinnitades, et rahuplaani autor on siiski USA ise.

USA välis- ja riikliku julgeolekupoliitika ekspert Edward Rhodes rõhutas, et rahuplaani autorluse osas levib mitmeid erinevaid teooriaid. "Üks, millel võib olla mõistlikku alust, on see, et president mõistis, kui ta tahab kiiresti saavutada läbimurdeleppe, peab ta alustama vähemalt ühe poole kaasamisest. See on alternatiivne strateegia. Ma ei tea, kes koostas need 28 punkti, kuid igal juhul näib, et alustati positsioonist, mida nad teadsid, et venelased aktsepteeriksid. Kas see pandi paberi peale venelaste poolt või anti meile lihtsalt märkmete kujul, seda ei tea," sõnas ta.

Witkoff on sel aastal Putiniga kohtunud korduvalt ning väidetavalt hakati praegust rahuplaani koostama pärast seda, kui Trumpi erisaadik kohtus oktoobris Miamis oma Venemaa kolleegiga.

Presidendi usalduse teeninud Witkoffile on ka varem Kremli-meelsust ette heidetud.

"Tuleb välja, et selle administratsiooni põhiline välispoliitiline lähenemine põhineb ärisuhetel – abi asemel peaksime keskenduma kaubandusele," ütles Kyiv Posti Washingtoni korrespondent Alex Raufoglu.

Rubio on püüdnud end erisaadiku poliitikast distantseerida. Ka Genfis peetavaid läbirääkimisi nähakse välisministri katsetena tekkinud segadust siluda.

"Tähtaeg on see, et me tahame selle võimalikult kiiresti lõpetada," ütles Rubio. "Loomulikult oleks ideaalne, kui see saaks tehtud juba neljapäevaks, aga kõige olulisem on praegu see, et oleme teinud märkimisväärseid edusamme. Oleme tõepoolest edasi liikunud, mistõttu olen optimistlik, et jõuame eesmärgini mõistliku aja jooksul, üsna pea."

Kyiv Posti Washingtoni korrespondent Raufoglu sõnul on läbirääkimised tagasi samas punktis, kus need olid aasta alguses.

"Nüüd kuuleme, et minister Rubio ütleb, et tähtaeg pole määrav ning ettepaneku kallal töötamiseks on siiski vaja veidi rohkem aega. Oleme tagasi punktis, kus olime pärast aasta alguses toimunud esimest läbirääkimiste vooru. Paistab, et nüüd on ruumis taas "täiskasvanud", kes püüavad kogu protsessi mõõdukalt ja läbimõeldult korrigeerida," rääkis Raufoglu.

Nädalavahetusel kinnitas president Trump, et lekkinud rahuplaan polnud tema viimane sõna. Esmaspäeval vihjas president sotsiaalmeedias, et rahuprotsessis võib peagi tulla midagi positiivset.

Miks tuli rahuplaan päevavalgele just nüüd? Ekspertide sõnul võivad motiivid olla seotud sisepoliitilise olukorraga.

"Praegu on president väga keerulises sisepoliitilises olukorras. Tema baasvalija toetus on mitmel põhjusel langenud. Lisaks seab peagi avalikustatav Epsteini toimik ta potentsiaalselt raskesse seisu. Seetõttu pole sugugi üllatav, et just nüüd tekib kõmu välispoliitikauudiste ümber – selline ajastus aitab paratamatult juhtida tähelepanu kõrvale Epsteini toimikust," rääkis USA välis- ja julgeolekupoliitika ekspert Rhodes.

Eksperdid hoiatavad, et Euroopa liidritel on viimane hetk kiiresti ja otsustavalt reageerida.

"Oleme täiesti tundmatus olukorras, eriti arvestades, et Venemaal õnnestus oma soovinimekiri lausa USA presidendi lauale suruda. Me peaksime olema palju paremini valmistunud. Euroopa liidrid ja poliitikud peavad Washingtoni kohale tulema. Kui nad seda ei tee, on kaks võimalust: kas ei ilmu kohale üldse keegi, või nagu nägime viimastel nädalatel, ilmuvad kohale valed inimesed," sõnas Kyiv Posti Washingtoni korrespondent Raufoglu.

Ukraina ja USA ametnikud peavad läbirääkimisi ka president Volodõmõr Zelenski võimalikust visiidist Washingtoni, mis võiks aset leida juba sel nädalal.