Praegu maksab kirja saatmine rohkem, kui saatja selle eest maksab, ütles regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras pressiteate vahendusel.

"Mahud vähenevad, sisendkulud kasvavad ning hinnavahe tuleb praegu katta ettevõtte või riigi arvelt. Me peame hinna viima lähemale tegelikule kulule – muidu jääb teenus lihtsalt miinusesse," lisas ta.

Plaanitav hinnatõus siiski kõiki kulusid ei kata, teatas regionaal- ja põllumajandusministeerium. Kavandatav hinnatõus aitab katta osa tegelikest kuludest ning toetab üleminekut uuele postiteenuse rahastusmudelile, mille väljatöötamine käib.

Eelnõu kohaselt tõuseks universaalse postiteenuse hind keskmiselt kaheksa protsenti. Näiteks lihtkirja saatmise hind tõuseb ettepaneku järgi seniselt 1,50 eurolt 1,80 euroni ehk 20 protsenti ja ekspresskirja saatmine 2,60 eurolt 3,10 euroni ehk 19 protsenti. Rahvusvaheliste kirjade ja postipakkide saatmine tõuseks keskmiselt 10 protsenti.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi regionaalarengu asekantsler Sigrid Soomlais ütles, et hindu on vaja tõsta, sest inimesed saadavad aina vähem kirju.

"Kui kirju saadetakse poole vähem kui kümme aastat tagasi, ei kata senine teenustasu enam isegi minimaalset omahinda – ja see vahe kasvab igal aastal," sõnab asekantsler.

Määruse ettepanek põhineb konkurentsiameti analüüsil, mis hindab teenuse omahinda ja hinnatõusu mõju tarbijatele. Kui määrus vastu võetakse, jõustub see kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas. Eesti Post teavitab seejärel kliente hinnakirja rakendumisest ja täpsest ajakavast.

Aktsiaselts Eesti Post, mis tegutseb kaubamärgi Omniva all, omab tegevusluba nii universaalse postiteenuse osutamiseks kui ka riigisiseste ja rahvusvaheliste kirisaadetiste ja postipakkide edastamiseks. Universaalse postiteenuse osutaja valitakse viieks aastaks konkurentsiameti avaliku konkursiga, praegune leping kehtib aastani 2029.