Tutvustage end paari lausega: kes te olete ja millega olete volikogusse kuulumise kõrvalt tegelenud?

Minu taust on eraettevõtlus – viimased 27 aastat kinnisvara, kinnisvara arendus ja kõik sellega seotud. Erialalt olen kaugsõidutüürimees, lõpetatud on Tallinna Riiklik Merekool. Tallinna volikogus olen kolmandat koosseisu ning olen kuulunud erinevatesse komisjonidesse. Põhiliselt püüan tegeleda asjadega, milles tunnen end pädevana: linnavara, planeeringud ja taristuküsimused – need on teemad, millega olen ka ettevõtluses igapäevaselt tegelenud.

Teid valiti Tallinna linnavolikogusse Pirita valimisringkonnast. Kuidas te Lasnamäega seotud olete?

Keskerakond tegi Tallinnas väga tugeva tulemuse. Olenemata kõikidest probleemidest ja muredest, mis meie teele lükati, me saime sellega hakkama. Tallinn on ikka üks omavalitsus. Ma olen kogu aeg kandideerinud Pirital, aga täna tegi erakonna esimees ettepaneku minna juhtima Lasnamäe linnaosa. Võtsin mõtlemisaega, arutasin perega ja tegin otsuse. Lasnamäe on Tallinn.

Kui hästi te Tallinnat tunnete ja kui tihedalt olete seni Lasnamäega seotud olnud?

Tallinnat ma tunnen, elan siin. Tulin Tallinna Merekooli 1983. aastal ja sellest ajast alates olen elanud Tallinnas.

Mis ootab 120 000 elanikuga Lasnamäed järgmise nelja aasta jooksul ees? Lasnamäe - see on suurem inimeste hulk elamas koos kui terve Tartu linn.

Lasnamäe on tõesti suures pildis öeldes Eesti teine kohalik omavalitsus, kui utreerida. Aga ma olen nõus. See on väga suur territoorium 120 000 elanikuga. Üks meie peamisi prioriteete, mille ka valimistel välja lubasime, on kindlasti ujula. See on vajalik sportlastele ja seda ootavad väga ka kohalikud elanikud. Projekti, mis vahepeal sotside linnajuhtimise ajal sahtlisse pandi, võtame uuesti välja. See on ujula koos spaaga ja sellisel kujul me selle kindlasti realiseerime. Kas see nüüd selle aja jooksul valmis saab, ei julge ma 100 protsenti lubada, aga me hakkame sellega kindlasti pihta.

Tallinna eelmise linnapea Jevgeni Ossinovski etteheide oli see, et Keskerakonna lahendus oli anda eraettevõttele 20 miljonit, aga linn justkui poleks saanud garantiid ujumisraja kasutamisele. Kuidas te sellele vastate? Kas lähete uuesti lahenduse peale, kus linn annab raha, aga garantiid kasutada koolidele, linlastele ei saa?

Kindlasti mitte. Need asjad on lahendatavad. Ujula kasutamine on koolidele vajalik, samuti on spaaosa ootus kohalikele elanikele. Lasnamäe on siiamaani ilma veekeskuseta. See on olemas Mustamäel, see on olemas Kesklinnas. Lasnamäel seda ei ole. See, kuidas koolid ja sportlased ujulat kasutada saavad, on kokkulepete küsimus ja see on lahendatav.

Nii et arhitektuurivõistluse konkursi, mis äsja lõppes selle ujula rajamiseks, selle tulemused te jätate kõrvale ja heidate prügikasti?

Me läheme edasi enda ettevalmistatud projektiga.

Teine konkurss, mis lõppes Ossinovski linnavalitsuse ajal, puudutab Martsa kooli Lasnamäel. Mis sellega saab? Kas Martsa kool läheb hankesse või ütlete tulevase linnaosa vanemana, et jätate selle sellisel kujul ehitamata?

Ei ütle teile täna ei üht ega teist, ja seda väga lihtsal põhjusel. Nagu ütlesin, on minu põhirõhk kinnisvaral, kinnisvara arendusel, taristul ja kommunaalil. Meil on väga tugev spetsialist hariduse teemal abilinnapea Andrei Kante. Kooli arendust ja vajadusi puudutavates küsimustes vaatan talle alt üles.

Küsisin kolleegi käest, kes elab Lasnamäel, mis mured seal on. Ta tõi esile, et Lasnamäel on 120 000 elaniku kohta vaid kaks haruraamatukogu. Kas raamatukogude vähesus on probleem ja kas selles valdkonnas tuleks midagi teha?

Kui see on probleem ja elanikud on selle kõva häälega välja öelnud, siis tuleb sellega tegeleda.

Lasnamäel on ka vastuolulisi teemasid. Mis peaks teie arvates saama sellest roosast paviljonist Lindakivi keskuse kõrval, mis kerkis Kunstihoone remondi ajaks? Kas see tuleks maha lammutada või peaks linnaosavalitsus selle üle võtma? See on teemal, mis on Lasnamäe elanikud jaotanud kaheks - ühed ütlevad, et see on kole, kaotage ära ja teised ütlevad, et see on väga huvitav.

Vastan ausalt ja ei häbene seda öelda: ma ei oska teile täna vastata. Ma ei ole veel isegi linnaosa vanem ega ole jõudnud end nende küsimustega kurssi viia. Andke natuke aega atra seada, teen need asjad endale selgeks ja siis tulevad ka vastused.

Üks teema, mis on kaugele näha ka Lasnamäel elamata, on rahvuslik koosseis. Lasnamäe 120 000 elanikust on Eesti kodanikud 75 000. Kuidas näete, kas linnaosavalitsusel on roll lõimida elanikke, kellest paljud ei ole Eesti kodanikud, senisest rohkem Eesti ühiskonda?

Kindlasti, erinevate ühistegevuste, kogukonnaelu ja ürituste kaudu. Aga see, miks osa inimesi on endiselt kodakondsuseta, läheb kohaliku omavalitsuse tasandist kõrgemale, riigini välja. Palju lahendusi on vaja leida sealt.

Traditsiooniliselt on Lasnamäe linnaosavanemad olnud kogukonnas sees – käinud üritustel, pidudel ja kontsertidel. Kui palju teie olete seni Lasnamäe inimestega silmast silma vestelnud ja nende muresid kuulanud?

Ei ole praegu käinud, väga aus vastus. Aga kindlasti hakkan käima.

Siis on Keskerakond teinud hoopis teistmoodi valiku. Varem on räägitud, et Lasnamäele tuleb valida kandidaat, kes ise seal elab ja inimesi kõnetab. Teie puhul on siis teistsugune strateegiline lähenemine?

Andke natukene aega – ma kõnetan nii neid kui ka teid.

Te ütlesite, et olete tegelenud majanduse ja kinnisvaraga. Te olete ka uudistesse jõudnud eelmisel kümnendil kinnisvara arendaja rollis mõne planeeringuga seotud uudises, kus on olnud vaidlus elanikega. Ja ka praegu inforegister näitas teie seotust 11 ettevõttega. Kuidas tagate, et teie huvid kinnisvaraarendustes ei lähe konflikti, kui saate linnaosa vanemaks?

Väga lihtsalt. Tänase seisuga ei ole ühelgi minu ettevõttel, mille omanik ma ei olegi, vaid juhatuse liige, ärihuvisid Tallinna linnas. Ei ole ühtegi pooleliolevat planeeringut ega menetlust ehituslubade osas. Mul ei ole huvide konflikti. Teiseks saavad need ettevõtted täna toimida ilma minu igapäevase juhtimiseta. On inimesed, kes sellega tegelevad, nad saavad sellega hakkama. Ma ei näe probleemi.

Postimehe veebiküljel on uudis aastast 2001 pealkirjaga "Tallinn annab konkursi võidu elanikke tüssavale veefirmale", kes naabruses tegutsedes nõuab linlastelt ebaseaduslikku abonomenttasu ja pole suutnud parandada katkist veetoru. See käis teie juhitud osaühingu Mähevesi kohta. Kas tüssasite seal siis inimesi või kuidas oli?

Ei tüssanud, kindlasti mitte. See oli, jah, Mähe vesi. Võimalik, teil on õigus, aasta võis olla 2001. See oli vana veekooperatiiv Mähel, millel oli paljudel tänavatel ainult suvine vesi. Me korrastasime selle ära ja võitsime ka linnas vee-ettevõtja konkursi. Kuna me siis ei tegelenud otseselt taristuehitusega ja ka nende vee ja kanalitorude ehitusega, siis oli sellest väga huvitatud osaühing Esmar Vesi, kes jätkas seda tööd ja sai hakkama. Meie tulime sealt välja.

Nii et kui opositsioon volikogus need vanad uudised ette võtab ja hakkab teravaid küsimusi esitama, on teil vastused olemas?

Mul on vastused kaasas.

Miroslav Berezovski kandideeris viimatistel kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel Pirita linnaosas ja sai 300 häält.