"Minu hinnangul kulges Eesti Vabariigi Presidendi Alar Karise ja tema delegatsiooni riigivisiit Kasahstani edukalt ning konstruktiivselt. Visiidi raames sõlmiti arvukalt koostöölepinguid, eelkõige majanduse ja äri valdkonnas – jutt käib sadadest miljonitest eurodest, ning see võib olla alles algus pikaajaliseks koostööks," ütles Belobrovtsev ERR-ile.

Väga esinduslik tema sõnul ka haridusvaldkonna delegatsioon, kuhu kuulusid peaaegu kõigi Eesti kõrgkoolide rektorid ning see tegeles samuti viljaka koostöö ülesehitamisega oma Kasahstani kolleegidega.

"Ainuüksi kasahhide poolt korraldatud vastuvõtt Astanas viitas sellele, et Eestisse suhtutakse tõsiselt ja soojalt hoolimata riikide erinevast suurusest ning märkimisväärsest vahemaast nende vahel. Sinimustvalgete lippude hulk üle terve Astana oli muljetavaldav, presidendi ja delegatsiooni liikmete osalusel toimunud üritused tõid kokku hästi palju rahvast. Asjaolu, et kahe presidendi omavaheline "silmast silma" kohtumine kestis peaaegu kaks korda kauem algselt planeeritust, räägib iseenda eest," lausus Belobrovtsev.

"Kahtlemata võib visiiti pidada edukaks ja kasulikuks meie riikide kahepoolsete suhete ülesehitamise ja arendamise seisukohalt. Eesti-Kasahstani parlamendirühma esimehena oli minu jaoks oluline kohtuda oma kolleegi Berik Beisengalijeviga, et arutada kahe riigi parlamentaarsete suhete tulevikku ja arengut. Kasahstan kavandab praegu näiteks tõsiseid reforme oma parlamendi korralduses ning tunneb suurt huvi meie kogemuse vastu," rääkis Belobrovtsev.

Skandaali tagasi kutsutud suursaadiku Jaap Ora ja president Alar Karise ümber nimetas Belobrovtsev üles puhutuks.

"Mulle ei ole päris selge, miks tehti "lahkumisettepanek" nüüdseks juba endisele Eesti suursaadikule Kasahstanis, kes meedia väitel edastas meie presidendile üksnes vastuvõtva poole meeleolusid ja mõtteid – minu arvates just see ongi suursaadiku töö sisu. Otsused selle kohta, mida öelda ühel või teisel üritusel ja mida mitte, teeb ikkagi president ise ning nõu annab talle tema meeskond," kommenteeris Belobrovtsev.

Belobrovtsevi sõnul tekib Karisele esitatavaid etteheiteid hinnates, et valimiskampaania on juba alanud – nii 2026. aasta presidendivalimiste kui ka 2027. aasta riigikogu valimiste kontekstis.

"Me näeme, et Karise peamisteks kriitikuteks on kahe valitsuspartei – Reformierakonna ja Eesti 200 – esindajad, kellele Alar Karis pole juba ammu presidendina meeltmööda, kuna on näiteks korduvalt jätnud välja kuulutamata nende poliitiliste jõudude parlamendis läbi surutud seadusi. Neile sekundeerib üks suur meediakontsern, millele näib sümpatiseerivat just nende kahe end liberaalseteks nimetava partei poliitika. Esitatud pretensioonid ise aga paistavad olevat kohati meelevaldsed ja otsitud," lausus Belobrovtsev.

"Ma ei ole täheldanud, et Alar Karis oleks kuidagi Eesti väljakujunenud ja ühtselt välispoliitiliselt joonelt kõrvale kaldunud. Seetõttu kaldun olemasoleva info põhjal nägema nendes rünnakutes presidendi vastu eelkõige poliitilist ja valimiseelset komponenti," ütles ta veel.

Segadus välispoliitiliste sõnumite üle kerkis esile, kui president Alar Karise riigivisiidil Kasahstani sealne suursaadik Jaap Ora tegi presidendile soovituse jätta välja ütlemata Eesti jaoks olulised sõnumid Ukraina toetamise kohta. Välisministeerium teatas seepeale teisipäeval, et suursaadik on otsustanud ametist tagasi astuda.

Sõlmitud kokkulepped

Välisministeeriumi meedianõunik Egert Puhm ütles, et visiidi raames allkirjastati erinevaid koostöökokkuleppeid nii riikide ja ülikoolidevaheliselt kui ka Eesti ja Kasahstani ettevõtete vahel.

Ta ütles, et ministeeriumite vahel allkirjastati järgmised vastastikuse mõistmise memorandumid: tolliametite vaheline vastastikuse mõistmise memorandum, digikoostöö alane vastastikuse mõistmise memorandum, kliimaministeeriumite vaheline vastastikuse mõistmise memorandum, põllumajandusministeeriumite vaheline vastastikuse mõistmise memorandum veiste tõuaretusest.

"Lisaks ülalnimetatule tegid presidendid ühisavalduse, kus sees oli ka toetus ÜRO harta põhimõtetele ning õiglase ja kestva rahu saavutamisele Ukrainas," sõnas Puhm.

Äriseminaril sõlmitud ettevõtete koostöömemorandumid: Kazpost ja Omniva, KazAzot Prime ja Silsteve, KTZ Express ja Silsteve, Nord Panels ja Silsteve, Alstom Kazakhstan ja SLD Consult, Aktobe Oil Refining ja Olerex, Almaty city ja Aquaphor Professional Kazakhstan, Almaty city ja Bolt, KedenTransService ja Tallinna Sadam, MGT MUUGA GRAIN TERMINAAL ning Port of Kuryk ja Tallinna Sadam.

Presidendi kantselei kommunikatsiooniosakonna juhataja Mariann Sudakov ütles, et Karise Kasahstani visiidi puhul oli edasi-tagasi lennupileti maksumus 3000 eurot reisija kohta ning iga delegatsiooni liikme lennukulud tasus tema tööandja või lähetanud organisatsioon.