Tegemist on esimese kohtuotsusega ekspresidendile, keda võib teisel eelseisval kohtuprotsessil riigipöördekatses süüdimõistmise korral ees oodata surmanuhtlus.

Lõuna-Korea president Yoon Suk Yeol tegi 2024. aasta 3. detsembril televisiooni vahendusel pöördumise ja kuulutas välja erakorralise sõjaseisukorra. Parlament hääletas hiljem sõjaseisukorra maha ning president teatas mõni tund hiljem, et sõjaseisukord tühistatakse ja sõjavägi tõmmatakse tagasi.

Lühiajaline tsiviilvõimu peatamine põhjustas massilisi proteste ja vastasseisu parlamendis.

Yoon tagandati fiasko järel ametist ning seisab nüüd silmitsi mitme kohtuprotsessiga.

Reedel teatas Souli keskringkonnakohtu kohtunik Baek Dae-hyun, et tunnistas Yooni süüdi õigusemõistmise takistamises, kuna ta takistas uurijatel teda kinni pidamast.

Baeki sõnul kuritarvitas Yoon oma võimu, pöörates presidendi julgeolekuteenistuse ametnikud riigi vastu ja kasutas neid oma isiklike valvuritena, kes teenisid tema enda turvalisust ja erahuve.

Yoon tunnistati süüdi ka valitsuskabineti liikmete kõrvalejätmises sõjaseisukorra planeerimise koosolekult.

"Hoolimata sellest, et kostjal oli presidendina kohustus ennekõike toetada põhiseadust ja järgida õigusriigi põhimõtteid, näitas ta selle asemel üles suhtumist, mis eiras põhiseadust," ütles Baek.

"Kostja süü on äärmiselt raske," ütles kohtunik.

Samas ei mõistetud Yooni tõendite puudumise tõttu süüdi ametlike dokumentide võltsimises.

Yoonil on edasikaebamiseks seitse päeva, lisas kohtunik.

Prokurörid olid nõudnud kümneaastast vanglakaristust, Yoon aga väitis, et ühtegi seadust ei ole rikutud.

Ekspresidendi advokaatide sõnul lihtsustab kohtuotsus piiri presidendi põhiseaduslike volituste kasutamise ja kriminaalvastutuse vahel.

"Kui sellisel põhjendusel lastakse kehtima jääda, ei saa ükski tulevane president kriisiaegadel otsustavalt tegutseda," väitis advokaat Yu Jeong-hwa ajakirjanikele.

Otsus tehti vaid mõni päev pärast seda, kui prokurörid nõudsid teises kohtuasjas Yoonile surmanuhtlust tema rolli eest "ülestõusu ninamehena" sõjaseisukorra kehtestamise organiseerimisel.

Prokuröride väitel väärib Yoon kõige karmimat võimalikku karistust, kuna ta ei ole näidanud üles mingit kahetsust tegude eest, mis ohustasid põhiseaduslikku korda ja demokraatiat.