Sel nädalal läbis riigikogus teise lugemise valitsuse algatatud seaduseelnõu, mis seab uusi nõudeid hoiu-laenuühistutele. Seletuskirja järgi saavad hoiu-laenuühistud muudatuste järgi tulevikus tegevust jätkata muutudes pangaks või ühistupangaks.

Sel kujul liiguvad nad ka finantsinspektsiooni järelevalve alla, praegu hoiu-laenuühistu tegevus finantsjärelevalvele ei allu.

"Selle seaduse raames praegu nähakse ette, et hoiulaenuühistutel ei ole võimalik jätkata, mis on olnud meie kõige suurem mure ja kõige suurem probleem," ütles Sõlg.

Tulevikus peab taotlema finantsinspektsioonilt tegevusluba ja seal peab olema näiteks ka puhver, et hoiuseid 60 päevaga oleks võimalik välja maksta.

"Ma arvan, et kui me saame selle sisemise revisjoni tehtud ja praeguse olukorra lahendatud, siis need on iseenesest täiesti mõeldavad ja me saaksime edasi minna," lausus Sõlg.

Sõld märkis, et ühistupangana jätkamine mõeldav ei ole. "Seal on päris mitmeid põhjuseid, miks ühistupanku võimalik teha ei ole. Kasvõi näiteks see, et ühistupanga puhul, kui on ühistuline liikmelisus, siis see tähendab, et selle
panga kapital on pidevalt ajas muutuv. Tuleb liikmeid juurde, kapital tõuseb,
liikmeid läheb ära, kapital langeb. Lihtsam on alati teha asi siis juba aktsiaseltsina, kus on kapital fikseeritud ja kui keegi soovib sellest lahkuda, siis ta peab põhimõtteliselt oma aktsia müüma kellelegi teisele. Aga ühistute puhul ja ühistupanga puhul on see põhimõtteliselt ju selline, et võetakse lihtsalt see raha välja ehk kogu aeg asi muutub ja vastavalt sellele ka kõik nõudmised muutuvad, see on väga keeruline," rääkis Sõlg.