Ehkki suurem pagulaskriis on justkui vaibunud, tulvab Euroopasse kümneid tuhandeid illegaale. Isegi kui inimesed pagevad tõelise hädaohu ja viletsuse eest, teenib nende smugeldamiselt organiseeritud kuritegevus. Kusjuures ärisse värvatakse aktiivselt ka eestimaalasi – ainuüksi Horvaatias ja ainuüksi kahe viimase aasta jooksul on sellega seoses vahistatud 15 Eesti kodanikku.

Sergei (varjunimi), kes vabanes kaks kuud tagasi Horvaatia vanglast, nõustus "Pealtnägijale" anonüümsuse tingimusel inimsmugeldamise telgitagustest rääkima.

"Kõik jäid seal vahele esimesel, teisel või kolmandal reisil. Muidugi tuli ette ka juhuseid, kus inimestel õnnestus teha seitse-kaheksa reisi," lausus Sergei.

Mees polnud ka varem päris puhas poiss. 2024. aasta lõpus karistas kohus 31-aastast taksojuhina töötavat tallinlast kehalise väärkohtlemise ja kokaiinijoobes autojuhtimise eest ligemale aastase vangistusega, mida ei pööratud aga täitmisele pooleteiseaastase katseajaga. Värskelt süüdi mõistetud mees märkas ülemöödunud aastavahetuse paiku sotsiaalmeedias kuulutusi, mis pakkusid just tema profiilile sobivat ja väga tulusat tööd Euroopas.

"Tahad teenida 1000 eurot päevas? Autojuhitöö Euroopas on sinu võimalus. Me pakume tasu iga reisija eest 250 kuni 500 eurot," seisis kuulutuses.

"Autojuhtidele pakuti Horvaatias tööd turistide vedamiseks ja seejuures oli see kõrgepalgaline töö," meenutas Sergei.

"Ma arvan, et kõik inimesed, kes on elus käinud töövestlusel, ükskõik, kas seda läbi viinud või siis üritanud tööle kandideerida, siis kindlasti selline reklaam ei tekita kuidagi usaldust tööandja suhtes ja kindlasti ei teki minul ühtegi alust arvata, et see võiks olla seaduslik tööpakkumine," lausus Põhja prefektuuri organiseeritud kuritegevuse talituse juht Margo Kivila.

Kivila sõnul peaks sellised reklaamid igal inimesel häirekellad helisema panema kasvõi sellepärast, et värbaja peidab oma nägu ja töö illegaalne iseloom on ridade vahele peidetud.

"Kas see töö on ohutu? See on kõige sagedasem küsimus. Meie vastus on selline: iga marsruuti kontrollitakse, kliente valitakse. Oleme teinud kõik, et sa ei peaks ohutuse pärast muretsema ja saaksid rahulikult raha teenida. Sinu turvalisus on meie prioriteet. Kas usud müüte või usaldad professionaale?" kirjeldati töökuulutuses.

Ka Sergei pole eile sündinud – ehkki tööpakkujad olid justkui transporditeenust osutavad firmad ja räägiti turistide vedamisest või puhkuse pikendamisest, siis lähemal suhtlusel ei varjata, et töö tegelik sisu on illegaalide vedamine.

"Ma siis küsin, et mis riskid on. Et kas ma võin selle pärast vangi minna? Mulle väidetakse raudkindlalt, et ei. Esimesel korral lastakse lahti. Saan tingimisi karistuse ja maksimaalselt istun kinni kaks nädalat," ütles Sergei.

Kuna Sergeil on enda sõnul rahaliselt peenike pihus, otsustab ta riskida. Ta rendib Eestis seitsmekohalise Renault' ja asub mullu 16. aprillil Poola kaudu Horvaatia suunas teele, kuigi tingimisi karistuse reeglid ei luba tal tegelikult ilma kriminaalhooldaja loata riigist lahkuda. Kogu tee on ta ühenduses niinimetatud mänedžeriga, kes nimetab ennast Dmitriks ja tahab reaalajas geolokatsiooni kaudu näha, kaugel sohver on.

"Nägu ma ei näinud. Teadsin vaid, et ta nimi on Dima. Ma arvan, et see on ta pärisnimi, aga ta ütles, et mul pole vaja teada tema ees- ega perekonnanime. Et see ei puutu minusse. Mina pean tegema oma tööd ja tema enda oma," meenutas Sergei.

"Sellised värbamised toimuvad erinevates riikides. Mitte ainult Horvaatias või Itaalias, vaid seda tehakse üle Euroopa," sõnas Kivila.

Nii Margo Kivila kui Euronewsi veteranajakirjanik Sergio Cantone kinnitavad, et pagulaste smugeldamine on praktiliselt eranditult organiseeritud kuritegevuse kontrolli all ning selles äris liiguvad väga suured summad.

"On olemas teatud maffiad ja tegevused, mis pärinevad riikidest, mida need migrandid läbivad, ehk siis mõned Balkani riigid, lisaks ebaseaduslikud ja kuritegelikud organisatsioonid näiteks Itaalias ja paljudes teistes riikides. Paljud neist rühmitustest ei ole tingimata Euroopast ega Euroopa Liidu riikidest, vaid on seotud näiteks Lähis-Ida, Põhja-Aafrika või isegi Afganistani sõjapealikega – kõik need asjad on niikuinii omavahel seotud. Inimkaubandus, ebaseaduslik relvaäri ja narkokaubandus, eriti oopium, on kõik omavahel põimunud," lausus Cantone.

Kahepäevase sõidu järel jõuab Sergei Horvaatia pealinna ning juba järgmise, 18. aprilli lõunaks leiab mänedžer esimese tööotsa: sohvrile saadetakse koht Zagrebi äärelinnas, kuhu ilmuda.

"Keerasin teelt maha ja seal oli väike tühermaa. Ootasin seal tühermaal. Migrandid jooksid sinna koos veel mingi selle ahela töötajaga," ütles Sergei.

Dmitri käsib kõigi pealevõetud tegelaste näod ja nimed üles filmida. Hiljem koostatud Horvaatia kohtu materjalidest selgub, et tegu on hiinlastega, kes soovisid Euroopa Liitu tööle tulla ja maksid igaüks kodumaal smugeldajatele 60 000 jüaani ehk umbes 7000 eurot. Mõne puhul korjas seda raha kogu suguvõsa. Pekingist lennutati nad Serbia pealinna Belgradi, sealt toimetasid erinevad vahemehed nad Bosnia-Hertsegoviinasse ja edasi Horvaatiasse.

"Seal töötavad teised ahelad, teised inimesed. Seal on jalgsimatkad ja kõik muu selline. Mina olin vaid sellel viimasel, lõpp-etapil," meenutas Sergei.

Kui 2015. aasta Süüria kodusõjast vallandunud migratsioonilaine harjal hinnati, et Lõuna-Balkanit läbis 750 000 illegaalset pagulast, siis 2024. aastal oli neid pisut alla 22 000. Nii Kivila kui Cantone kinnitavad, et tegu ei ole mingit moodi õilsa ettevõtmisega. Hädas migrantide masse võidakse kasutada hübriidrelvana, nagu juhtus näiteks paar aastat tagasi Poola piiril, neid väärkoheldakse tihti teekonnal ja – isegi kui nad jõuavad sihtkohta – võivad nad sattuda sõna otseses mõttes orjatööle.

"On riike, mis kasutavad seda ära ebastabiilsuse tekitamiseks. Ja seega kasutavad nad oma... Ütleme julgeolekuasutusi ja välismaiseid julgeolekuvõrgustikke, et organiseerida tegevust ja suhelda otse kohalike kuritegelike rühmitustega erinevates riikides," sõnas Cantone.

"Ehk siis need inimesed, keda transporditakse ühest riigist teise, satuvad teises riigis haavatavasse olukorda ja neid on lihtne ära kasutada," lausus Kivila.

Ka Sergei autosse maandunud hiinlased on nähtavalt ärevil ja segaduses. Ekipaažile antakse ette täpne marsruut.

"Marsruudid olid spetsiaalselt paika pandud, turvalisemad, nagu mulle seletati. Asukoha jagamine oli tema jaoks alati sees ehk siis ta nägi, kus ma olen ja kuhu sõidan," ütles Sergei.

Tehakse jänesehaake nii läbi pisikeste külade kui ka suurtel kiirteedel. Peatuste tegemine on tungivalt ebasoovitav, et seltskond võimalikult vähe silma torkaks. Kella poole üheksa paiku on nad Itaalia sadamalinnas Triestes kohal.

"Jõuan kohale, filmin uuesti kõigi reisijate nägusid ja nad pidid kinnitama, et on Itaalias. Nad siis ütlesid "jah" ja "Itaalia". Tegin selle video ära, saatsin mänedžerile, lasin nad kõik minema ning jäin tasu ootama. Nende edasine saatus mind enam ei huvitanud," tõdes Sergei.

Kirjad näitavad, kuidas Sergei kaardile laekub samal õhtul 1500 eurot ja juba järgmisel hommikul kella kaheksa paiku antakse uus punkt Zagrebis, kust korjata peale järgmised hiinlased. Taas juba tuttav nägude kontroll ning orienteerumine vastavalt nähtamatu mänedžeri juhistele läbi Horvaatia ja Sloveenia.

Kuus tundi hiljem on migrantide partii sihtkohas ja kordub tuttav rutiin. Tagasiteel peab Sloveenia politsei Eesti numbrimärgiga auto ootamatult kinni, milles viibib Sergei üksi.

"Kontrolliti dokumente, otsiti auto läbi, päriti auto kohta ja küsiti, mida ma seal teen," meenutas Sergei.

Sergei uurib samal ajal käsuandjalt: "Mida öelda, miks ma sõidan Triestest Zagrebisse?". "Sõidad koju Eestisse. Käisid Veneetsias," soovitab mänedžer.

"Nad ei uskunud, et ma reisin seal niisama või ajan omi asju. Jäi mulje, nagu nad kahtlustaksid, et ma olen migrante vedanud," sõnas Sergei.

"Ütle, et pole kuradi teie asi," lõõbib Dmitri ning pakub veel legende: "Oled teel lennuväljale. Vanemad tulevad ülestõusmispühadeks külla. Hakkad abielluma horvaaditariga." Pärast mõneminutilist hirmu laseb Sloveenia politsei Sergei siiski tulema.

"Pärast seda kinnipidamist mõtlesin alguses Eestisse tagasi minna, aga kuna ma polnud sisuliselt isegi oma reisikulusid tasa teeninud, otsustasin siiski riskida ja veel tööd teha. See osutus suureks veaks," lausus Sergei.

Sergei rõhutab, et teda ei sunnitud midagi tegema, kuid sõnumitest on näha, kuidas tööandja julgustab teda ning saadab klipi ühest teisest Eesti sohvrist, kes olevat saabunud nädal enne teda ja jõudis teha juba 5–7 edukat ülesõitu, kusjuures kaasas pidavat olema ka tema naine. Tagantjärele pole teada, kas Sergeil oli juba silm peal või põletasid tööandjad ta ise, et võimude tähelepanu kõrvale juhtida, kuid kui ta 22. aprillil järjekordse seltskonna hiinlasi peale võtab, jõuab ta sõita vaid sadakond kilomeetrit.

"Tundsin juba hommikust saati, et midagi läheb valesti. Oli eelaimdus, et meid peetakse kinni, ja kui reisijad olid juba peal, siis täpselt nii juhtuski," sõnas Sergei.

Edasine on etteaimatav. Kuigi ta püüdis algul väita, et oli lihtsalt teel koju Eestisse ja võttis peale juhuslikud hääletajad, pandi Sergei türmi väikeses Varaždini linnas.

"Linn oli väike ja selles väikeses linnas, seal väikeses vanglas, kohtasin ma viit eestlast – viit sellist "meistrimeest". Minu meelest oli seda ikka väga palju ja ma teadsin, et pooled neist ei teadnudki, et nad lähevad kuritegelikku tööd tegema," lausus Sergei.

Horvaatia siseministeerium kinnitab "Pealtnägijale" saadetud kirjas, et 2024. aastal fikseeriti selles riigis 1664 ja 2025. aasta 11 kuuga pisut üle tuhande ebaseadusliku migrantide veo juhtumi. Kusjuures ülemöödunud aastal oli nende hulgas seitse Eesti kodanikku ja läinud aasta 11 kuu jooksul kaheksa. Sergei mõistab tagantjärele, et oli pisike lüli rahvusvahelises kriminaalses äris, kelle saatusest kriminaalsetel niiditõmbajatel pole sooja ega külma. Ta sai karistuseks aasta vabadusekaotust, millest kandis ära seitse kuud, ja 4000 eurot trahvi ning kolmeks aastaks sisenemiskeelu sellesse riiki. Rendiauto on siiani Horvaatias ja selle saatus on ebaselge. Mees naasis Eestisse, kus teda ootasid naine ja laps, 22. novembril ning otsustas loost avalikult rääkida.

"Tahtsin sellest loost avalikult rääkida, et inimesed ei läheks nende reklaamide õnge ega sõidaks Horvaatiasse sellist tööd tegema, sest varem või hiljem lõpetavad nad kindlasti vanglas," hoiatas Sergei.

Tõde on, et keegi ei tea täpselt, palju inimsmugeldamisse meelitatud Eesti kodanikke eri riikides tegelikult on, sest kui vahele jäänu ise riigi esindajatega ühendust ei võta, ei pruugi info siia jõuda.