Kell 12 algavat infotundi ja sellele järgnevat istungit algusega kell 14 näeb otsepildis ERR-i portaalis.

Michal vastab riigikogu liikmete küsimustele, mis käsitlevad immigratsiooni, ühistransporti ja lennundust, olukorda riigis, vaimse tervise kriisi süvenemist ja julgeolekut.

Pakosta vastab küsimusele e-valimiste turvaohtude ja lünkade kohta.

Leisile esitatavad küsimused puudutavad eluaseme kättesaadavust ja koostööd valitsuses.

Kell 14 algaval istungil tuleb kolmandale lugemisele valitsuse algatatud, presidendi poolt välja kuulutamata jäetud ja uuesti arutatava töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega parandatakse paindliku tööaja kokkuleppeid võimaldava eelnõu tekstis tehniline ebatäpsus.

President Alar Karis jättis seaduse detsembri alguses välja kuulutamata, kuna tema hinnangul rikuti seaduse menetlemisel põhiseadust, kui seda sooviti pärast vastuvõtmist vea parandamise teatisega muuta. Parandada sooviti sätet, mis käsitleb teavet, mis peab sisalduma paindliku tööaja kokkuleppes. Vastuvõetud seaduses viidatakse, et lisatud peab olema teave töötundide arvestamise kohta, samas kui parandus puudutab töötaja õigust kokkuleppest keelduda. Presidendi sõnul ei olnud tegu ilmse ebatäpsusega, vaid sisulise muudatusega, mis mõjutab lepingupoolte õigusi ja kohustusi. Seetõttu pidas ta vajalikuks seadust riigikogus uuesti arutada ja viia see põhiseadusega kooskõlla.

Riigikogu otsustas detsembri keskel, et ei võta seadust muutmata kujul uuesti vastu, vaid asub seda muutma. Teisel lugemisel otsustas parlament muuta eelnõus viidet, mida pärast seaduse algset vastuvõtmist sooviti parandada veateatega.

Samuti tuleb kolmandale lugemisele valitsuse algatatud, presidendi poolt välja kuulutamata jäetud ja uuesti arutatava kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega jäetakse seadusemuudatustest välja säte, millega sooviti kehtestada ajateenijatele kesktasemel eesti keele oskuse nõue.

Riigikogu võttis valitsuse algatatud seaduse algselt vastu novembris. Seaduse eesmärk on senisest paremini kaasata reservväelasi, ajateenijaid ja kaitseväes töötavaid tsiviilisikuid kaitseväe tegevusse. Selleks luuakse muudatustega uus teenistusliik – vabatahtlik teenistus. Muu hulgas loobutakse seadusega reservväelaste kahekordse auastme vanuse nõudest, sätestatakse tegevväelase palgakorralduse osana tegevteenistuses oldud aja eest lisatasu maksmise võimalus ning nähakse ette, et puhkusele minekul makstakse eraldi sõidukulu hüvitist vaid välisriigis elavale ajateenijale.

Menetluse käigus viidi seadusesse ka muudatus, mille kohaselt peavad kutsealused ajateenistusse saamiseks valdama vähemalt kesktasemel eesti keelt. Muudatusettepaneku selgituse kohaselt toimub ajateenijate väljaõpe eesti keeles ning väljaõppes kasutatakse järjest keerukamaid relva- ja sidesüsteeme ja spetsiifilisi erialaseid termineid. Alla B1-taseme keeleoskusega isik ei suuda korraldusi ega õppesisu piisavalt omandada, mis omakorda takistab tõhusa sõjaväelise väljaõppe edukat läbimist.

President Alar Karis jättis seaduse detsembri algul välja kuulutamata. Tema hinnangul rikutakse seadusega võrdse kohtlemise põhimõtet, sest sellega antakse kaitseväekohustuse täitmisel põhjendamata eelis neile kutsealustele, kes ei oska eesti keelt. President pidas vajalikuks seadust riigikogus uuesti arutada ja viia see põhiseadusega kooskõlla.

Riigikogu otsustas detsembri keskel, et ei võta seadust muutmata kujul uuesti vastu, vaid asub seda muutma. Teisel lugemisel otsustatigi võtta vaidlusalune säte eelnõust välja ning riigikaitsekomisjon plaanib algatada ajateenijatele keeleoskusnõude kehtestamiseks eraldi eelnõu.