USA kehtestas eelmise aasta sügisel sanktsioonid kahe suurima Venemaa naftafirma (Rosneft ja Lukoil) vastu ning ajalehe Financial Times arvutused näitavad, et Vene nafta allahindlus Brenti suhtes suurenes 24 dollarini. Aasta varem oli see veel umbes 15 dollarit. 

Samal ajal kukkus maailmaturul nafta hind ning koos allahindluse suurenemisega vähenesid Venemaa naftatulud viiendiku võrra. See langus viitab, et lääs suudab endiselt tekitada Moskvale rahalisi raskusi, kuna Venemaa riigikassa sõltub naftatuludest. 

"Eelarvepuudujääk on Putini jaoks praegu kindlasti oluline teema," ütles Janis Kluge, Venemaa majanduse ekspert Saksamaa Rahvusvaheliste ja Julgeolekuküsimuste Instituudist

Venemaa valitsus teatas detsembris, et Vene toornafta Uralsi hind on umbes 39,2 dollarit barreli kohta. Viimati oli Vene nafta nii odav aastaid tagasi, kui maailmamajandust tabas koroonaviiruse pandeemia. 

USA kehtestas veel Indiale Vene nafta ostmise eest 25-protsendilised lisatollid. Need piirangud sundisid Venemaad müüma tankerite kaudu tarnitavat naftat veelgi suurema allahindlusega

"Kui USA karmistab sanktsioone veelgi, siis ainus viis, kuidas nad naftat saavad müüa, on teha seda torujuhtmete kaudu," ütles üks asjaga kursis olev inimene ajalehele Financial Times. 

Odava nafta ja kasvavate sõjaliste kulutuste tõttu ulatus Venemaa eelarvepuudujääk 2,6 protsendini SKP-st. Samal ajal on rubla tugevnenud ja dollar nõrgenenud, mis andis Venemaa ekspordituludele täiendava löögi. Venemaa rahandusministeeriumi kõrge ametnik tunnistas, et 2026. aasta alguses võib puudujääk suureneda veelgi. 

Carnegie Eurasia teadur Aleksandra Prokopenko sõnul sõltub Venemaa majanduse edasine käekäik naftahindadest. Ta ütles, et kuigi Venemaa on oma majandust mitmekesistanud, siis Venemaa on endiselt naftariik. 

Alfa Banki analüütikud eeldavad, et kui naftahinnad püsivad madalal tasemel ja rubla jätkab dollari suhtes tugevnemist, siis aasta lõpuks võib tekkida umbes kolme triljoni rubla suurune puudujääk, mis moodustab ligikaudu 7,5 protsenti Moskva 2026. aasta prognoositud tuludest.

Energiatulude kokkukuivamise tõttu otsustas Kreml juba tõsta käibemaksu, samal ajal kärbiti väiksemate ettevõtete maksusoodustusi. Sellised meetmed kahjustavad aga Venemaa majandust. 

"Sanktsioonid tekitavad aeglase surve, mis raskendab fiskaalse stabiilsuse säilitamist, õõnestab pikaajalist majanduskasvu ning suurendab makromajandusliku tasakaalustamatuse ohtu," ütles Kaukaasia ülikooli professor Vakhtang Partsvania.