Uudisteagentuuri AP teatel puudutab koondamislaine kõiki osakondi. Koondamise käigus likvideeris leht peaaegu kogu oma sporditoimetuse, lisaks sellele likvideeriti veel mitu välistoimetust. 

"See on lihtsalt laastav uudis kõigile, kes hoolivad ajakirjandusest Ameerikas ja tegelikult kogu maailmas. Washington Post on olnud mitmel moel oluline, seda nii uudiste, spordi, kui ka kultuuri kajastamisel," leidis Columbia ülikooli ajakirjandusprofessor Margaret Sullivan. 

Lehe viimane otsus sai ka teravat kriitikat, mis suunati selle miljardärist omaniku Bezose pihta. Viimane ostis ajalehe 2013. aastal 250 miljoni dollari eest. 

Trumpi esimesel ametiajal võttis leht, sarnaselt teiste vasakpoolsete väljaannetega, Valge Maja suhtes väga kriitilise hoiaku. Vabariiklased leidsid toona, et lehe kajastus on vasakpoolsuse suunas kallutatud. 

Bezos on maailma üks rikkamaid inimesi ning üritab nüüd võimul olevate vabariiklastega suhteid parandada. Tema kontrolli all olev väljaanne ei avaldanud viimastel valimistel toetust ühelegi presidendikandidaadile. 

Bezos teatas toona, et toetuse avaldamine looks lehele kallutatud kuvandi. Kriitikute sõnul mõjutas Bezose otsust aga hirm Trumpi kättemaksu ees. Vabariiklased võitsidki valimised ning kontrollivad nüüd nii kongressi kui ka Valget Maja. Lehe arvamustoimetus on viimasel ajal võtnud varasemast konservatiivsema hoiaku. 

Bezose viimaste aastate otsused tekitasid lugejaskonna seas suurt pahameelt ning leht kaotas hulga tellijaid. Leht jäi juba aastakümneid tagasi ilma ka konservatiivsetest lugejatest ning WaPo rahavoog on nüüd kuivanud kokku. 

The Washington Post kogus suurt rahvusvahelist kuulsust 1970. aastate alguses, kajastades Watergate'i skandaali. Paljastuste tõttu pidi toonane president  Richard Nixon ametist lahkuma.