"See on 0,5 protsendipunkti võrra enam kui mullu juunis," teatas rahandusministeerium ja lisas, et ka lähiaastatel oodatakse veidi kiiremat majanduskasvu, mis jääb prognoosi kohaselt vahemikku 2,5–2,7 protsenti.

Prognoosi muudatused on seotud Läti oodatust tugevama majanduskasvuga eelmisel aastal. Ministeeriumi esialgsel hinnangul võis see varem prognoositud 1,1 protsendi asemel ulatuda kahe protsendini.

Möödunud aasta kiiret kasvu toetas märkimisväärne investeeringute mahu suurenemine – esimese kolme kvartaliga kasvasid investeeringud üheksa protsenti. Seejuures mängisid olulist rolli nii riiklikud investeeringud kui ka Euroopa Liidu fondide projektide elluviimine.

"Pärast mitu aastat kestnud stagnatsiooni on taas kasvama hakanud ka eratarbimine, mis näitas kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 1,8-protsendilist tõusu. Tugevnenud on ka välissektor: kaupade ja teenuste eksport kasvas kolme kvartaliga 0,8 protsenti," märkis ministeerium.

"Praegused juhtivindikaatorid ja operatiivsed kuupõhised andmed viitavad sellele, et tugev kasv jätkub ka 2025. aasta neljandas kvartalis ja tänavu esimesel poolaastal. Euroopa Komisjoni majandususalduse indeks (ESI) on Läti puhul näidanud kindlat paranemist alates eelmise aasta keskpaigast, jõudes tagasi tasemele, kus see oli enne Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris," ütles ministeerium kokkuvõttes.

Samal ajal tõstis ministeerium 2026. aasta inflatsiooniprognoosi: kui mullu juunis oodati hinnatõusuks 2,3 protsenti, siis nüüd prognoositakse 2,9 protsenti.

Tööpuuduse osas jäi ministeerium kidakeelseks, märkides, et 2026. aastal jääb see prognoosi kohaselt alla 6,6 protsendi ning võib aasta lõpuks langeda 5,8 protsendini.

Kiirema majanduskasvu, kõrgema inflatsiooni ja piiratud tööjõuressursi tõttu tõsteti tänavust keskmise palga kasvuprognoosi 6,5 protsendini ning 2027. aastaks 6,0 protsendini.