Lääneranna sügisel ametisse saanud uus koalitsioon soovib taastada Metsküla kooli staatuse munitsipaalkoolina ning anda suurem iseseisvus Koonga ja Virtsu koolidele.

Kõige suurema avalikkuse tähelepanu all on olnud Metsküla kool, mis vahepealsetel aegadel jätkas tegevust erakoolina. Lääneranna vallavanema Tarvi Sitsi (Isamaa) kinnitusel on nüüdseks kooli lapsevanemad otsustanud, et kool loobub erakooli staatusest ja liigub tagasi munitsipaalkooliks.

Sitsi sõnul tasuks otsuse põhjuseid uurida eelkõige Metsküla lapsevanematelt, sest see oli vanematekogu ettepanek ja otsus, kuid rõhutas, et valla vaates on kool igal juhul haridusvõrgustiku oluline osa. "Olgu ta erakool, mida ta vahepeal varasemate otsuste põhjal oli sunnitud olema, või munitsipaalkool – oluline on, et seal saaks head haridust, oleksid head õpetajad ja lastel oleks koolirõõmu," märkis Sits.

Sitsi sõnul toetab otsust ka statistika: praegu õpib Metskülas 41 last, mis on suurim õpilaste arv viimase saja aasta jooksul.

Sits nentis, et munitsipaalkooli staatuses Metsküla kool mõjutab ka valla rahakotti. "Kindlasti mõjutab, ka erakoolina mõjutaks," sõnas Sits.

"Meil olid Metsküla kooli lastevanematega ja juhtkonnaga esimesed arutelud juba detsembris, kuidas edasi minna. Kui nad läheksid edasi erakoolina, oleksime planeerinud erakooli toetust, kui ta läheb munitsipaalkoolina, siis ei ole erakooli toetus, vaid toetus tuleb valla eelarvest ja riiklikust haridustoetusest," lausus Sits.

Sits lisas, et kindlasti tekib ümberkorralduse vaates vajadus kõik juriidilised sammud õigeaegselt ära teha ja eelarveread üle vaadata.

Virtsu ja Koonga lapsevanematel otsustuskoht

Lisaks Metskülale puudutavad muudatused Virtsu ja Koonga kooli.

"Nagu Metsküla puhul, on ka seal muudatuste aluseks riigikohtu otsus eelmise aasta novembri lõpust. Ajaline raam on päris tihe. Seda muuta ei saa. Tärmin on esimene aprill – ehk viis kuud enne kooliaasta algust peavad olema otsused tehtud –, sest varasemad otsused on riigikohtu poolt õigustühised," lausus Sits.

Riigikohus ütles oma otsuses, et haridusvõrgu ümberkorraldamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses, kuid küsimus on, kuidas see Läänerannas läbi viidi: lapsevanemate kaasamine polnud piisav. "Nüüd me neid uusi otsuseid tehes jälgime kindlasti, et lapsevanemad, keda need otsused väga mõjutavad, saaksid kõik kaasa rääkida, mitte ainult kooli hoolekogu, õpilasesindus ja õppenõukogu," lausus Sits.

Üks kool, keda riigikohtu otsus puudutab, on Virtsu kool, mis tehti mõned aastad tagasi neljaklassiliseks.

"Meil on plaan avada seal ka viies ja tulevikus võibolla ka kuues klass. Kunagi oli ta põhikool. Lastevanematega suheldes ja valla seisukohta väljendades saame põhikooli taastamist tõsisemalt kaaluda, kui õpilaste arv märgatavalt kasvab ja jõuab 60–70-ni. Hetkel käib esimesest neljanda klassini 11 õpilast. Üks põhjus, miks seal nii vähe käib, ongi see, et kool tehti neljaklassiliseks [ja vanemad ei soovi sinna kooli last saata]," sõnas Sits.

Samuti on muudatustest puudutatud Koonga kool.

"Koonga kool, mis jääb vallakeskusest Lihulast kõige kaugemale ja on praegu osa Lääneranna gümnaasiumist, nagu ka Virstu kool. Ka nemad olid kunagi põhikool, mis tehti kuueklassiliseks. Õpilaste arv on seal 24 hetkel. Koonga lastevanematega, Lääneranna gümnaasiumi hoolekogu juhiga ja kooli direktoriga on mitu korda räägitud. Plaan on selline, et Koongas me ei räägi põhikooli avamisest, küll aga tugevast koolist 1.–6. klassini," lausus Sits.

Sitsi sõnul on kohapeal väga selge soov, et kool oleks iseseisev, mitte Lääneranna gümnaasiumi osa.

"Me küsime kõigi lastevanemate ja hoolekogu arvamust selles osas. Praeguse termini järgi oleks 27. veebruariks kõik arvamused koos. Siis vaatame need üle, suhtleme ja küsime täiendavalt ning see peaks liikuma volikokku otsustamiseks, et me liiguks graafikus, kus aprilliks oleksid kõik otsused, mille kohta riigikohus oma arvamuse andis, korrektselt tehtud," lausus vallajuht.

Sitsi sõnul käib Lääneranna gümnaasiumi eri koolimajades põhikooli astmes natuke üle 300 õpilase. "Teiste omavalitsuste koolides käib meie valla õpilasi üle 100 ja see arv on pigem viimastel aastatel kasvanud. Üks põhjus on vast olnudki see, et koolivõrgu ümberkorraldamine kukkus välja nii, nagu ta ei oleks pidanud välja kukkuma," lausus Sits.

Näiteks toob Sits Varbla kooli, mis on kaotanud õpilasi teises omavalitsuses asuvale Tõstamaa koolile.

Opositsioon: ärge kiirustage nagu meie

Lääneranna opositsiooni esindaja Karmen Pikkmets kohalikust valimisliidust leidis, et kõik koolid – Virtsu, Koonga, Varbla ja Kõmsi – peaksid säilima Lääneranna gümnaasiumi õppekohtadena ühe juriidilise keha all, mis tagaks ühtse juhtimise ja töötajaskonna hoidmise.

"Kindlasti näeb praegune koalitsioon opositsioonist haridusvõrku teistmoodi – see ei ole kellelegi saladus. Meie leiame, et selle kõige juures oleks ühendkooli ehk Lääneranna gümnaasiumi alla koondumine siiski kõige korrektsem," lausus Pikkmets.

Küsimusele, kas endisele koalitsioonile, kuhu kuulus ka Pikkmets, on vastuvõetav, et Metsküla saab taas munitsipaalkooliks, vastas Pikkmets, et see on lõpuks volikogu otsus.

"Meie kujundasime oma koalitsiooni ajal tehtud haridusreformi otsuse juures sellise haridusvõrgu pildi, nagu meie näeme seda kõige optimaalsemana. Tervitasime väga otsust, et Metsküla kool otsustas jätkata erakoolina. Selle, kas ta jätkab nüüd munitsipaalkoolina, nagu koolipere soovib, saab kinnitada volikogu. Meie leiame, et isegi kui Metsküla kool jätkab munitsipaalkoolina, oleks väga tervitatav, kui ta oleks osa Lääneranna gümnaasiumi ühendkoolist," lausus Pikkmets.

Nii Pikkmets kui ka Sits tunnistasid, et riigikohtu lahend lõi kõigile Eesti omavalitsustele uue pretsedendi – kaasamine peab olema laiem, kui seni seadusest tulenevaks peeti.

"Oleme kriitika vastu võtnud, mistõttu leiamegi, et seekord tuleks nendest vigadest õppida ja teha protsess läbi pikaajalisemalt. Tuleks võtta rohkem aega suhtlemiseks, kaardistada arvamused ja teha küsitlused," lausus Pikkmets.

Pikkmetsale tundus, et uue volikogu ajakava 1. aprilliks otsused teha, on täpselt samasugune kiirustamine, mida neile ette heideti.

"Võib-olla tasub korra võtta aeg maha ja nendest vigadest õppida, et mitte korrata sama protsessi, mida riigikohus on juba kritiseerinud," sõnas Pikkmets.

2023. aasta märtsis otsustas Lääneranna vallavolikogu kärpida kohalikku koolivõrku: sulgeda Lõpe ja Metsküla kool, kaotada Koonga ja Varbla koolist 2024. aasta sügisest 7.–9. klass ning muuta Virtsu kool, mida esialgu samuti sulgeda plaaniti, alates 2023. aasta sügisest neljaklassiliseks algkooliks. 

Metsküla kool jätkas peale otsust esialgu tegevust nn geriljakoolina, seejärel erakoolina.