Umbusaldusavalduse algatajate esindaja Vadim Belobrovtsev (Keskerakond) tõi oma ettekandes esile, et kaheksa või lausa üheksa reformi samaaegne käivitamine oli lühinägelik ja liiga ambitsioonikas samm.

"See on aga viinud selleni, et ministeerium ei tule oma ülesannetega toime, protsessid takerduvad ja õppekvaliteet kahaneb," märkis Belobrovtsev, kes muu hulgas viitas Eesti Koolijuhtide Ühenduse eelmisel nädalal tehtud avaldusele, milles rõhutatakse, et koolijuhid väljendasid juba sügisel ministeeriumile muret, et õpikohustuse ea tõstmine 18-aastaseks saamiseni on küll rakendunud, aga sellega kaasnevad praktilised lahendused on lõpuni läbi mõtlemata.

"Põhikooli lõpetamise tingimused avaldati nende sõnutsi alles teisel jõulupühal. Lisaks koolijuhtidele on pöördunud HTM-i poole ka Eesti Õpilasesinduste Liit ning Eesti Lastevanemate Liit selge sõnumiga: põhikooli lõpetamise gümnaasiumidesse ning kutsekoolidesse vastuvõtmise tingimused peavad olema selged õppeaasta alguses. Et ka õpilaste hulgas, keda muudatused otseselt puudutavad, on tekkinud ebakindlus seoses süsteemi ebaselgusega, paluti lükata muudatused edasi järgmisesse õppeaastasse. Ministeerium aga – vaatamata sellele, et ei suutnud ise ettevalmistustöödes oma lubadustest kinni pidada, algatada õpilaskandidaatide sisseastumiseks koolieelistuste äramärkimise võimaldamiseks seadusemuudatus, seadistada aegsasti vastuvõtu sisseastumise infosüsteem SAIS3, kinnitada aegsasti kutseõppe riiklikud õppekavad – ei võtnud muudatuste objektiks muutunud partnerite ettepanekuid isegi arutelu alla," kirjeldas riigikogu liige tekkinud olukorda koolides. 

Samuti tõi Belobrovtsev esile kõrghariduse kroonilist alarahastamist, mis paneb ohtu tasuta kõrghariduse põhimõtte.

"Kuna tekkinud segaduse eest vastutab kõiki neid muudatusi kavandanud ja täitmata lubadusi jaganud minister, algatasid Isamaa, Keskerakonna ja EKRE riigikogu fraktsioonid Eesti Vabariigi põhiseaduse ning riigikogu kodu- ja töökorra seaduse alusel minister Kristina Kallase umbusaldamise," sõnas Belobrovtsev.

Minister Kristina Kallas rääkis oma ettekandes, et eelmisel nädalal riigkogus esitletud inimarengu aruandes räägitakse Eesti haridussüsteemist kui eduloost ning Eesti lapsed teevad rahvusvahelises võrdluses suurepäraseid tulemusi ja esinevad oivaliselt olümpiaadidel. "Selle oivalisuse eduloo taga on hulgaliselt varje," nentis Kallas. Tema sõnul on üks suuremaid varje olnud aastakümneid see, et igal aastal kukub haridussüsteemist 16-aastaselt välja hulk lapsi selle tõttu, et nad ei ole selgeks saanud eesti keelt või neil on õpiraskused, puuduvad õpioskused ja õpimotivatsioon, või on neil probleeme vaimse tervisega ning nad pole saanud piisavalt abi.

Kallas nentis, et nende jaoks on gümnaasiumi või kutsekooli uksed olnud seni lukus ning nad on ära kadunud. "Õppimiskohustuse pikendamise protsessi eesmärk ei ole mitte kedagi sundida istuma koolipingis kuni 18. eluaastani. Sellesama protsessi eesmärk on täpselt see, mida ma kirjeldasin: leida varjust välja need lapsed, kes kaovad meil ära 16-aastaselt," selgitas ta.

Kallas tõdes, et reforme on tõesti korraga palju käsil, kuid samal ajal pole mõeldav nendega oodata. "Mitu põlvkonda lapsi peab veel 16-aastaselt haridussüsteemist lahkuma ja 50-aastaselt oma murega üksi olema, kui nad tegelikult ei saa enam edasi õppida? Kui kaua me veel ootame? Mina arvan, et meil ei ole tegelikult mandaati enam oodata," sõnas Kallas.

Samuti avaldas minister kahjutunnet selle üle, et plaanitud sisseastumiste infosüsteem lubatud ajaks valmis ei saanud. "Siiras vabandus kõigi õpilaste ees, et me seda infosüsteemi valmis ei saanud. Selle infosüsteemi puhul sai saatuslikuks koormustest, mis küll teatud funktsioonide juures töötas, aga teatud funktsioonide juures koormusele vastu ei pidanud. Nii et meie soov on järgmiseks kevadeks see infosüsteem saada kindlaks, aga see tähendab seda, et see infosüsteem peab töövalmis olema septembrikuuks 2026. aastaks."

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Tõnis Lukas (Isamaa), Reili Rand (SDE) ja Anti Poolamets (EKRE).

Ministri umbusaldamise poolt hääletas 22 riigikogu liiget ja sellega ei avaldanud riigikogu ministrile umbusaldust.

Ministrile umbusalduse avaldamiseks olnuks vaja riigikogu koosseisu enamuse hääli ehk vähemalt 51 Riigikogu liikme häält.