Kurling on vallutanud inimeste meeled ning elav seto kultuuriruumgi pole sellest puutumata jäänud. Pühapäeval Obinitsa järvel kogunenud pidulised said kätt proovida seto naiste leiutatud kannukurlingus.

"Meil siis tuligi naistega selline mõte, et kuna olümpial oli see kurling väga oluline ala, siis mõtlesime, et teeme oma kurlingu. Kuna meil kõigil on olemas kannud, siis mõtlesimegi, et teeme kannukurlingu," sõnas Aira Tarros.

Sellised uuendused kõnetavad noorigi, kes maaselitsal on esimest korda.

"Väga tore on. Väga ägedad võistlusalad olid kannukurling ja kotijooks nagu ikka," sõnas Pilleriin Palok.

Muidugi tehti kõike sedagi, mis on alati maaselitsa juurde kuulunud – söödi pliine, lasti liugu ja sõideti hobusega

Laste lemmik oli püürhäll ehk jääkarussell.

"Vanasti võib-olla ei olnud selliseid asju, nagu meil siin on, näiteks telefonid ja televiisorid. Ma ei ole kindel, aga mulle tundub, et võib-olla vanasti oligi see selline tore mänguasi talvel," ütles Aro Ülper.

Maaselitsa on viimane suurem pidu enne seitsme nädalase paastuaja algust ja olgugi, et kaasaja Setomaal enam ranget paastu ei peeta, ei minda sellest ka täiesti mööda.

"Igaüks paastub omamoodi. Kas hingeliselt või kirikuga, aga kedagi ei sunnita. Igaüks teeb nii, nagu õigeks peab," sõnas Tarros.

Kõiki teadmisi antakse edasi noorematelegi.

"Mu enda lapsed ka ise küsivad selle kohta, et kuidas me nüüd lähme neid pliine küpsetama, kui paast peaks käima ja millest nemad siis võiksid loobuda. Küll oli juttu, et lihast, aga kui ma pakkusin välja, et äkki magusast, siis see mitte ei läinud," lausus Maarja Hõrn-Ülper.