Sotsiaaldemokraatliku Erakonna riigikogu fraktsiooni aseesimees Heljo Pikhof sõnas kommentaariks Parempoolsete ettepanekule, et 1. mai on üle Euroopa tunnustatud riigipüha, mil meenutatakse, et tööväärikus, sotsiaalne õiglus ja majanduslik areng peavad käima käsikäes.

"Samal ajal tähistatakse seda paljudes riikides ka kevadpühana, mis toob inimesed tänavatele ja parkidesse, ühendab traditsioonid, muusika ja kogukondlikud ettevõtmised ning tähistab looduse tärkamist," lisas Pikhof.

Pikhof lisas, et kaheksatunnine tööpäev, tasustatud puhkus ja tööohutus ei ole tulnud iseenesest - need on sündinud pika ja sageli keerulise võitluse tulemusena.

"Tänases kiiresti muutuvas töömaailmas ei ole 1. mai tähendus sugugi vähenenud. Vastupidi - see on päev, mil küsida, kas suudame hoida tasakaalu paindlikkuse ja turvatunde vahel ning kas töötaja väärikus püsib meie otsuste keskmes. Väljakutsed on väga konkreetsed: levivad lühiajalised ja ebastabiilsed töösuhted, platvormitöö ja näiliselt iseseisvad töövormid, kus risk jääb töötajale, kuid sotsiaalsed tagatised ei pruugi samas tempos kaasneda. Digitaliseerumine hägustab töö - ja puhkeaja piire ning kiirendab töötempot. Just nende muutuste keskel tuleb tagada, et paindlikkus ei sünniks turvatunde arvelt," arutles saadik.

Pikhof märkis, et Eestis eelneb 1. maile volbriöö - eriti nähtavalt Tartus. "See on tudengite ja akadeemilise kogukonna kevadine kohtumisõhtu, mis ühendab põlvkondi ja kannab edasi ülikoolilinna vaimu. On igati loomulik, et sellele järgnev riigipüha annaks võimaluse pidu rahulikult jätkata ning kevadele väärikalt vastu minna," selgitas Pikhof.

Pikhof pidas vajalikuks ka lisada, et mitmes Euroopa riigis antakse lisapuhkepäev ka siis, kui riigipüha langeb nädalavahetusele. Eestis seda võimalust ei ole, kuigi Eestis on niigi vähem riigipühasid kui Euroopas keskmiselt.

Reformierakond: 1. mail on parem loodust nautida

Reformierakonna saadik, fraktsiooni aseesimees Mihkel Lees ei pea samuti 1. mai riigipüha staatusest ilmajätmist heaks mõtteks.

"Esiteks leian, et usutavasti on Eesti poliitilises diskussioonis praegu ka mõnevõrra olulisemaid teemasid kui riigipühade ümbertõstmine. Lisaks jätab Parempoolsete idee tähelepanuta üliõpilased ja lapsed. Nimelt langeb 25. veebruar enamikes koolides vaheajanädalale, st õpilastel on see päev juba praegu vaba," lausus Lees.

Lees selgitas, et vaba 1. mai annab õpilastele ühe täiendava puhkepäeva.

"1. mail on muide ka päev pikem ja valgem kui veebruaris, mis tähendab, et ehk kasutab rohkem inimesi seda päeva õues viibimiseks ja looduse nautimiseks," sõnas poliitik.

Sarnaselt Pikhofile rõhutas Lees volbriöö tähtsust ajaloolises tudengikombestikus.

"Ülikoolilinnades, näiteks Tartus, on aprilli viimasel päeval traditsioonilised volbriööpidustused, millest paljud tahaks mõnusalt välja puhata," sõnas Lees.

Parempoolsete juhatuse liige ja ettevõtja Tõnis Kons tegi ettepaneku teha
25. veebruar vabaks päevaks, et kogu rahvas saaks iseseisvuspäeval pidu pidada. Ta soovitas loobuda kevadpüha, 1. mai tähistamisest riigipühana, sest sel puudub Eestis üldrahvaliku tähistamise tava.

Poliitiku sõnul riigipühade nimekirja pikendamiseks Eestis ruumi ei ole, sest 12 riigipüha aastas on juba niigi külluslik, arvestades, et meil on ette nähtud 28 puhkusepäeva aastas.