Oluline Venemaa-Ukraina sõjas neljapäeval, 26. veebruaril kell 16.45:

- Optilise kaabliga juhitav Vene FPV-droon jõudis esimest korda Harkivisse;

- Ukraina tõi kodumaale 1000 hukkunud sõduri surnukehad;

- Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega;

- Zelenski tegi ülevaate telefonikõnest Trumpiga;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1360 sõdurit.

Optilise kaabliga juhitav Vene FPV-droon jõudis esimest korda Harkivisse

Ukraina on esimest korda täiemahulise sissetungi algusest saadik tuvastanud Vene FPV-drooni, mis jõudis Harkivisse optilise kaabli abil, teatas Harkivi oblastiprokuratuur.

Kiudoptilised droonid, mida elektrooniline võitlus ei mõjuta, ilmusid Ukraina lahinguväljale esmakordselt 2024. aastal. 2025. aasta jooksul on nende kasutamine nii Vene kui ka Ukraina poolel märkimisväärselt suurenenud.

Tavapärased FPV-droonid lendavad tavaliselt kuni 10–20 kilomeetri kaugusele, kuid optilise kaabli abil saab nende lennuulatust kümnete kilomeetrite võrra pikendada. 

Umbes 1,3 miljoni elanikuga Harkiv asub Vene okupatsioonivägede käes olevatest aladest vaid veidi enam kui 20 kilomeetri kaugusel.

Droon tabas kolmapäeval kella kolme paiku päeval Kiievi linnaosas puud. Prokuratuuri kinnitusel ohvreid ei olnud. 

Prokuratuur on alustanud droonirünnaku uurimiseks kohtueelset menetlust.

Vastumeetmed kiudoptiliste droonide vastu on piiratud ning kujutavad peamiselt nende füüsiliselt hävitamist või takistamist. Ukraina kagu- ja lõunaosas asuvates linnades, nagu Zaporižžja ja Herson, on teatud tänavate ja oluliste transpordisõlmede kohale paigaldatud droonivõrgud, et kaitsta sõidukeid ja elutähtsat taristut õhurünnakute eest.

Harkiv on Ukraina suuruselt teine linn, mis asub Venemaa piirist umbes 30 kilomeetri kaugusel. Linn on olnud kogu täiemahulise sissetungi vältel pidev Vene raketi- ja droonirünnakute sihtmärk.

Ukraina tõi kodumaale 1000 hukkunud sõduri surnukehad

Ukraina tõi kodumaale tagasi 1000 hukkunud sõduri surnukehad, teatas sõjavangide kohtlemise koordineerimisstaap neljapäeval.

Surnukehade vahetus toimub ajal, mil Šveitsis Genfis jätkuvad läbirääkimised Ukraina ja USA vahel. Samal ajal käivad ettevalmistused uueks kolmepoolseks läbirääkimistevooruks Venemaaga, mida Washington loodab lähinädalatel vahendada.

"Õiguskaitseorganite uurijad võtavad koos Ukraina ekspertasutuste esindajatega tarvitusele kõik vajalikud meetmed, et tuvastada kodumaale toodud surnud," märkis koordineerimisstaap.

Venemaa presidendi Vladimir Putini nõunik Vladimir Medinski lausus Venemaa riikliku uudisteagentuuri RIA Novosti vahendusel, et Venemaa sai vastutasuna 35 hukkunud Vene sõduri surnukehad.

Eelmine sarnane operatsioon toimus 29. jaanuaril, mil Ukraina tõi samuti kodumaale 1000 hukkunud sõdurit.

Kiievis asuva sõltumatu analüüsiplatvormi VoxUkraine andmetel annab Venemaa tõenäoliselt üle rohkem surnukehi, kui ta ise vastu saab. 

Kuigi Venemaa kaotused sõjas on olnud suuremad, on nende väed olnud suurema osa ajast pealetungil, mistõttu on nende kätte langenud rohkem hukkunud Ukraina sõdureid kui vastupidi.

Surnukehade tagastamine on saanud võimalikuks tänu 2025. aasta Istanbulis sõlmitud kokkulepetele. Türgis peetud Moskva ja Kiievi vahelised läbirääkimised avasid Ukrainale tee hukkunud sõdurite säilmete toomiseks Venemaalt. 

Esimene Istanbuli lepingute alusel toimunud repatrieerimine leidis aset juunis ning sellest saati on tagastatud tuhandeid surnukehi.

Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega

Väljaande The Kyiv Independent ajakirjanikud teatasid neljapäeva varahommikul, et Kiievis oli kuulda mitmeid plahvatusi. Kiievi sõjaväelise administratsiooni juht Timur Tkatšenko teatas veidi varem, et Venemaa ründas linna rakettide ja droonidega.

"Vaenlane ründab linna ründedroonide ja ballistiliste rakettidega. Õhutõrje töötab. Püsige varjendites kuni häire lõpuni!" teatas Tkatšenko. 

Väljaanne The Kyiv Independent kirjutab, et ka teised Ukraina piirkonnad sattusid Venemaa rünnaku alla. Harkivi ametnikud teatasid, et rünnaku alla jäi piirkonnas asuv kõrghoone. Zaporižžja linnas sai kahjustada üks kortermaja, Krõvõi Rihis sai plahvatuses vigastada vähemalt kaks inimest.

Ukraina ametnikud teatasid hiljem, et Venemaa rünnakutes sai vigastada 23 inimest.

Zelenski tegi ülevaate telefonikõnest Trumpiga

Ukraina president Volodõmõr Zelenski arutas USA presidendi Donald Trumpiga küsimusi, mida käsitletakse neljapäeval Genfis toimuval kahepoolsel kohtumisel.

"Rääkisin äsja USA presidendi Donald Trumpiga. Kõnes osalesid ka president Trumpi esindajad Steve Witkoff ja Jared Kushner. Nüüd teevad meie meeskonnad kõvasti tööd ja ma tänasin neid kõigi nende pingutuste ning läbirääkimistesse ja sõja lõpetamise töösse panustamise eest," sõnas riigipea.

Presidendi sõnul on see talv Ukraina jaoks kõige raskem, kuid õhutõrjesüsteemide raketid, mida saab Ühendriikidest osta, on suureks abiks nende väljakutsetega toimetulekul ja elude kaitsmisel.

"Rääkisime küsimustest, millega meie esindajad homme Genfis kahepoolsel kohtumisel tegelevad. Samuti läbirääkimismeeskondade järgmise ehk märtsi alguses toimuva täiskoosseisus kolmepoolse kohtumise ettevalmistamisest. Loodame, et see annab võimaluse liikuda edasi läbirääkimistele liidrite tasandil. President Trump toetab seda sammude järjestust. See on ainus viis lahendada kõik keerulised ja tundlikud küsimused ning sõda lõpuks lõpetada," rääkis Zelenski.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1360 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 263 850 (võrdlus eelmise päevaga +1360);

- tankid 11 704 (+3);

- jalaväe lahingumasinad 24 091 (+0);

- suurtükisüsteemid 37 614 (+25);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1659 (+4);

- õhutõrjesüsteemid 1305 (+0);

- lennukid 435 (+0);

- kopterid 348 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 147 138 (+681);

- tiibraketid 4347 (+0);

- laevad/kaatrid 29 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 80 064 (+93);

- eritehnika 4075 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.