Muudatused peaksid põhikoolis oluliselt suurendama valikainete mahtu.

"Põhikooli osas oleks tõesti vaja valikainetele rohkem ruumi, nagu seda on täna gümnaasiumis. Mis proportsioonis see olema saab, seda on täna kindlasti vara öelda, aga see on üks arutelu koht," nentis haridus- ja teadusministeeriumi õppekava valdkonna nõunik Helen Köhler.

Ministeerium nendib, et valikained tulevad ilmselt millegi arvelt. Koolijuhid rõhutavad, et muudatused vajavad väga põhjalikku läbimõtlemist.

"Mitut asja korraga ei saa. Mul on alati küsimus, kust me siis võtame selle kokkuleppe või mida me siis teeme – kas ja kuidas me vähendame kohustuslikku poolt või on vaja mingid ained võib-olla kokku tõsta? Sellist korrastust tuleb teha väga tõsiselt ja läbimõeldult," ütles Tallinna Reaalkooli direktor Ene Saar.

"Eestis on alati olnud päris palju aineid, me ei ole loodus- ja reaalaineid näiteks üheks aineks kokku pannud nagu Ameerikas. Ja meil on muusika ning kunst olnud kohustuslikud ained esimesest kaheteistkümnenda klassini. Ma arvan, et see on pigem Eesti eelis, mitte puudus," märkis Tallinna Prantsuse Lütseumi direktor Peter Pedak.

Veel võiks uues õppekavas olla olulise muudatusena ühtne sõnaline hindamine kõikides koolides. Aastaid on iga kool ise otsustanud, kas esimesest kuni teise kooliastmeni või loovainetes panna hindeid või mitte.

Köhler nentis, et hindamisseminaridelt on tulnud ettepanek kaotada esimeses kooliastmes eristav hindamine üldse. "Et lapsed, kes lähevad kooli muukeelsetest peredest, ei hakkaks kohe saama halbu hindeid. Diskussioon on ka loovusainete osas: tööõpetus, kunstiõpetus, muusika ja liikumine – et seal kasutada arvestatud/mittearvestatud süsteemi. Me ei ole kokkuleppele veel jõudnud, aga need on need arutelukohad," lausus Köhler.

Saare sõnul on ajale jalgu jäänud seadus, mis käsib sõnalise hinde lõputunnistusel siiski numbriks teisendada.

"Nüüd peaksid olema ka kõik eri seadusandlikud aktid juurde tulnud. Kasvõi see, et näiteks teise kooliastme lõpus ma ei peaks kujundava hindamise tulemit ümber teisendama hinneteks, aga tänase päevani istub see seal sees ja ootab. Juriidiline dokumentatsioon ja see, mida oleme ideaalis soovinud, peavad käima ühte jalga," lisas Saar.

Ministeerium plaanib uue õppekava vastu võtta 2035. aastal. See on koolijuhtide sõnul tervitatav.

"Mul oleks hea meel, kui kõigi muude uuenduste jaoks planeeritaks ka piisavalt aega, et jõuaks ministeerium ja tema abilised ise piisavalt kvaliteetselt selle ette valmistada," ütles Pedak.