Enefiti energiakaubanduse juhi kohusetäitja Tiit Hõbejõgi ütles, et hinnataset mõjutasid ilmaolud, gaasihinna tõus ning CO2 hinnatase.

"Pikalt püsinud külmad õhutemperatuurid viisid tarbimismahud kogu Baltikumis, Poolas ja Soomes väga kõrgele. Selle katmiseks puudub regioonis piisavas mahus soodsa hinnaga elektritootmist, mistõttu pidid turule lülituma kallimad gaasi- ja põlevkivijaamad, mis viisid hinna üles," lausus Hõbejõgi.

Hõbejõgi märkis, et kui ilm on soojem, on ka tarbimine väiksem ja mõni kallim jaam jääb seetõttu turule tulemata.

"Sama mõju avaldub ka tuuliste ilmadega, kui soodsamat taastuvenergiat on turul rohkem. Seda oleme näinud ka viimase nädala jooksul korduvalt. Kusjuures võrreldes eelmise aastaga oli tuuleenergia toodang tänavu veebruaris 89 protsenti kõrgem. Ilma selle kasvuta oleks elektrihind oluliselt kõrgem olnud," selgitas ta.

Hõbejõgi pidas vajalikuks ka lisada, et kuna tootmisvõimsuste puuduse tõttu on pakkumist turul vähe, siis suure tarbimise korral lähevad ka hinnad üles.

"Pikema külmaperioodi korral on ka Soome elektrisüsteem defitsiidis, seega importelekter meid kõrgetest hindadest ei päästa," lausus Hõbejõgi.