Oluline Venemaa-Ukraina sõjas kolmapäeva, 4. märtsil kell 8.55:

- Meedia: Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma kopteri;

- Kiiev on ettevalmistustega järgmiseks talveks graafikust maas;

- Ombudsman: Venemaa hukkas vähemalt 337 Ukraina sõjavangi;

- Trumpi sõnul on Ukraina sõja lõpetamine endiselt üks tema prioriteete;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 980 sõdurit.

Meedia: Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma kopteri

Teisipäeva õhtul tulistas Vene õhutõrje Rostovi oblastis alla oma helikopteri. Kõik pardal olnud meeskonnaliikmed said surma, teatas Ukraina riiklik teabeagentuur, viidates kohalikele sotsiaalmeediakanalitele.

Helikopter jäi omade tule alla hetkel, mil Vene õhutõrje püüdis kahjutuks teha Ukraina droone.

Kiiev on ettevalmistustega järgmiseks talveks graafikust maas

Piirkondlikud juhid ja linnapead kohtusid teisipäeval Kiievis president Volodõmõr Zelenskiga, et kinnitada tulevase talve tegevuskavad. Riiklik julgeoleku- ja kaitsenõukogu kiitis peagi heaks kõik plaanid peale Kiievi oma.

Iga regiooni kava sisaldab energiataristu kaitset, täiendavat koostootmist ning detsentraliseeritud kütte- ja veevarustust.

Kohalikud ametnikud pidid oma kavad esitama 1. märtsiks.

Valitsuse sõnul ei olnud Kiievi kava piisavalt hea.

"Peame töötama inimeste ja riigi hüvanguks. Kui kava ei esitata, ootab pealinna ees samasugune talv," ütles president Volodõmõr Zelenski.

"Kui sõda ei lõppe, peavad inimesed olema kindlad, et neil on kõigist väljakutsetest hoolimata elekter. Me kõik peame tegutsema, mitte rääkima sellest, kuidas miski on võimatu. Meil pole muud valikut," sõnas Zelenski.

Umbes nelja miljoni elanikuga Kiiev on alates täiemõõdulise sõja algusest 2022. aastal talunud korduvaid rünnakuid energiataristule. Sel talvel tõid Venemaa raketi- ja droonirünnakud kaasa elektrikatkestusi üle kogu pealinna ning rünnakud linna keskküttesüsteemile jätsid terved linnaosad kütteta viimase kümnendi ühel külmimale talvel.

Kuna Kiiev on sattunud täbarasse olukorda, peavad kriitikud probleemi osaks linnapea Vitali Klõtškod.

Zelenski rõhutas uuesti, et Kiiev ei suutnud talveks korralikult valmistuda. Tema sõnul vastutavad talveks valmistumise eest kohalikud võimud, lisades, et kui kavasid ellu ei viida, "võetakse vastu otsused vastavalt seadusele".

Ombudsman: Venemaa hukkas vähemalt 337 Ukraina sõjavangi

Ukraina inimõiguste ombudsman Dmõtro Lubinets sõnas teisipäeval ÜRO Inimõiguste Nõukogu istungil, et 2025. aasta lõpu seisuga hukkas Venemaa "ettekavatsetult ja elajalikult"  vähemalt 337 Ukraina sõjavangi.

Sõjavangide väärkohtlemine on rahvusvahelise humanitaarõiguse, sealhulgas 1949. aasta Genfi konventsioonide jäme rikkumine.

"Venemaa on muutnud piinamise riiklikuks poliitikaks ja kasutab seda relvana," märkis Lubinets sotsiaalmeedias.

Lubinets lisas, et ÜRO andmetel piinatakse vangistuses süstemaatiliselt 95 protsenti Ukraina sõjavangidest.

Õiguskantsler kutsus rahvusvahelist üldsust üles suurendama survet Venemaale, tagama iga kuriteo täieliku dokumenteerimise ja andma süüdlased kohtu alla.

"See küsimus on kriitilise tähtsusega – maailm ei tohi jääda kõrvaltvaatajaks," ütles ta.

President Volodõmõr Zelenski sõnul hoiab Venemaa 2026. aasta veebruari seisuga vangistuses ligikaudu 7000 ukrainlast, sealhulgas tsiviilisikuid, mis rikub sõjaajal tsiviilisikute kaitseks sõlmitud Genfi konventsiooni.

Venemaa käes on vangis enam kui 4000 Ukraina sõjaväelast. Ukraina hoiab omakorda kinni umbes 4000 Vene sõjavangi ning on Zelenski kinnitusel korduvalt väljendanud valmisolekut vahetuseks põhimõttel "kõik kõikide vastu".

Tsiviilisikute tagasitoomine Venemaa territooriumilt on veelgi keerulisem kui sõjaväelaste vabastamine.

Sõjavangide kohtlemise koordineerimisstaap teatas 20. jaanuaril, et 2025. aastal viis Ukraina läbi 10 vangide vahetust, mille käigus naasis koju 2080 kaitseväelast, kuid ainult 230 tsiviilisikut.

Viimane vangide vahetus Ukraina ja Venemaa vahel toimus 5. veebruaril 2026, mil koju naasis 157 Ukraina sõjaväelast ja tsiviilisikut.

Trumpi sõnul on Ukraina sõja lõpetamine endiselt üks tema prioriteete

USA president Donald Trump ütles teisipäeval, et Ukraina sõja lahendamine on üks tema prioriteete. Ta kordas taas oma sõnu suurest vihkamisest Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja Venemaa režiimi juhi Vladimir Putini vahel, vahendas Ukrinform. 

"Mis puutub Venemaa-Ukraina sõtta, siis kus see on minu prioriteetide nimekirjas? Väga kõrgel kohal!" ütles Trump Valges Majas kohtumisel Saksamaa kantsleri Friedrich Merziga. 

Ta kordas oma väidet, et on lahendanud kaheksa sõda, ja ütles, et Venemaa agressiooni lõpetamine on tema arvates üks lihtsamaid ülesandeid.

"President Putini ja president Zelenski vahel valitseb tohutu vaena – tohutu vaen," kordas Trump. 

"Mõnikord süüdistan üht, mõnikord teist," lisas ta. "Ma arvan, et see juhtub," ütles Trump, viidates Venemaa sõja lõpetamisele Ukraina vastu.

Ta lisas, et Vene-Ukraina sõja lahendamine on tema prioriteetide nimekirjas kõrgel kohal mitte seetõttu, et "see mõjutab Ühendriike nii palju, kuna see on väga kaugel", vaid sellepärast, et tema sõnul on viimase nelja nädala jooksul surma saanud 32 000 sõdurit.

Trumpi sõnul küünib keskmine hukkunute arv Ukraina sõjas 25 000–30 000 sõdurini kuus.

"See on halvim asi, mis on juhtunud pärast Teist maailmasõda," ütles Ühendriikide president.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 980 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 269 500 (võrdlus eelmise päevaga +980);

- tankid 11 723 (+5);

- jalaväe lahingumasinad 24 135 (+4);

- suurtükisüsteemid 37 874 (+32);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1667 (+2);

- õhutõrjesüsteemid 1319 (+6);

- lennukid 435 (+0);

- kopterid 348 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 156 431 (+1733);

- tiibraketid 4384 (+0);

- laevad/kaatrid 30 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 81 224(+232);

- eritehnika 4078 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.