Ukraina valimiskomisjoni ametnikud on jõudnud järeldusele, et sel aastal ei tohiks riigis valimisi toimuda. Valimiste töörühma liikmed pidid esitama vastava seaduseelnõu parlamendile juba eelmise kuu lõpus, kuid teatasid ajalehele The Times, et nad pole suutnud lahendada võtmeküsimust – kuidas tagada õiglased valimised olukorras, kus ähvardavad Venemaa rünnakud ja sekkumine.

Arutelud jätkuvad vähemalt mai lõpuni. Töörühm on aga üksmeelel, et valimisperiood saab alata alles siis, kui vajalikud seadused on vastu võetud ja relvarahu kehtestamisest on möödunud vähemalt pool aastat. See välistab praktikas presidendivalimiste toimumise tänavu.

"Kõik, sealhulgas parlamendiliikmed, on nõus, et aktiivne sõjategevus peab lakkama, tuleb kehtestada selge demarkatsioonijoon ning alles pärast seda on vaja kuuekuulist perioodi valimiste korraldamiseks," ütles Ukraina keskvalimiskomisjoni asejuht Serhi Dubovõk.

Ta lisas, et tähtaegu on juba edasi lükatud, kuna paljud küsimused vajavad veel läbitöötamist. 

USA president Donald Trump on avaldanud oma Ukraina kolleegile Volodõmõr Zelenskile survet, et valimiste korraldamine oleks osa mis tahes rahulepingust Venemaaga. Ka Venemaa on nõudnud Ukrainalt valimiste läbiviimist. Trump on kohati korranud Kremli narratiive Zelenski legiitimsuse kohta, nimetades teda "valimisteta diktaatoriks".

Zelenski ja praegune parlamendi koosseis on ametis olnud 2019. aastast. Valimised pidid toimuma 2024. aastal, kuid Ukraina põhiseadus keelab parlamendivalimised sõjaseisukorra ajal. 

Dubovõki sõnul saaks presidendivalimisi teoreetiliselt pidada põhiseadust muutmata, kohendades vaid sõjaseisukorra ja valimisseadusi, kuid töörühm on välistanud hääletamise sõjategevuse ajal. Põhjuseks toodi massiliste ohvrite oht rünnaku korral valimisjaoskondadele ning sõjaseisukorrast tulenevad piirangud sõna- ja liikumisvabadusele, mis takistaksid valimiskampaaniat.

Ta lisas, et opositsiooniparteid ei nõustu ka e-hääletusega, väites, et valitsus võib nendega tulemustega manipuleerida ning rahvusvahelistel vaatlusmissioonidel puudub neile ligipääs.

USA surve ajendil moodustas Ukraina presidendi kantselei detsembris töörühma, kuhu kuuluvad ametnikud, saadikud ja kodanikuühiskonna esindajad. 

Dubovõki sõnul on nende ees seisev ülesanne pretsedenditu – tuleb leida viis, kuidas võimaldada hääletamist umbes kuuele miljonile välismaal viibivale põgenikule, kolmele miljonile okupeeritud alade elanikule ja peaaegu miljonile sõjaväelasele.

Trumpi administratsiooni nõunikud on võrrelnud olukorda USA 1864. aasta valimistega kodusõja ajal. Dubovõk oli aga hämmastunud Ühendriikide suutmatusest mõista tänapäevaseid riske, nagu õhurünnakud ja küber- ning infosõda. 

"Ma ei nimeta nime, aga teate, millist näidet nad meile tõid? Ameerika Ühendriikide kodusõda. Nad ütlesid, et pidasid siis valimisi, miks teie ei saa? See tuli Trumpi administratsioonilt," märkis ta.

Dubovõki sõnul oli märksa kasulikum Briti nõuanne – võtta eeskuju sellest, kuidas Ühendkuningriigis elavad Poola kodanikud oma kodumaa valimistel hääletavad. Valijad peavad end eelnevalt registreerima, kuid hääletada saab lisaks saatkondadele ja konsulaatidele ka kohalikes koolides või rahvamajades.

Mõnes riigis, kus Ukraina põgenikud elavad, peaksid asukohariigid sellise korra lubamiseks aga seadusi muutma. 

"Näiteks Tšehhis on seaduslikud piirangud, mille kohaselt tohib teise riigi valimisprotsess toimuda vaid konsulaadi ruumides. Nüüd peab meie välisministeerium nende riikidega läbirääkimisi pidama, et veenda neid seadusi muutma," selgitas opositsioonilise erakonna Holos saadik ja töörühma liige Tamila Taševa. 

Taševa sõnul soovivad paljud saadikud valimised võimalikult kiiresti läbi viia. Ta ise sai parlamendiliikmeks 2024. aastal pärast oma eelkäija tagasiastumist.

Ukrainas valitseb parlamendikriis

Ukraina parlamendisaadiku keskmine kuupalk on ligikaudu 1400 eurot, ehkki neil on õigus saada märksa suuremaid hüvitisi kulude katteks. Paljude jaoks on see tulu tunduvalt väiksem sellest, mida nad teenisid ärimaailmas enne poliitikasse suundumist.

Zelenski võime seadusi parlamendist läbi suruda on järk-järgult kahanenud. Sõja algusest saadik on ametist lahkunud 54 rahvasaadikut ja 11 on surnud. Lahkunutest 28 kuulusid Zelenski parteisse Rahva Teener. Taševa märkis, et paljud allesjäänud saadikud keelduvad valitsuse eelnõude poolt hääletamist.

"See on tõeline parlamendikriis. Veel kahe kuu eest eksisteerinud enamuse tuumik on kokku varisenud," nentis ta.

Eelmisel nädalal reageeris Zelenski toetuse hääbumisele raevukalt, ähvardades oponente sõjaväkke kutsumisega. 

"Parlamendiliikmed peavad kas teenima parlamendis vastavalt Ukraina seadustele või olen ma valmis arutama esindajatega muudatusi mobilisatsiooniseaduses, et saadikud saaksid rindele minna," sõnas Zelenski.

Kriisi tuumaks on pikaajalisest sõjaseisukorrast tulenev pinge riigijuhtimises. Valitsemisala valvsa pilgu all hoidva vabaühenduse Opora juhi Olha Aivazovska sõnul on Ukraina küll parlamentaarne vabariik, kuid Zelenski on kasutanud oma presidendivõimu parlamendiliikmetest suurt hoolimata.

"Kui president ei hooli sõjaseisukorra ajal parlamendist, ei ole see riigile hea, sest parlament on kesksel kohal. Saadikud ütlevad, et "meil on siin riigis mandaat ja on küsimusi, mida peame arutama"," rääkis Aivazovska.

Selle tulemusena on Zelenski sunnitud seaduste vastuvõtmiseks toetuma üksmeelele opositsiooniga. Aivazovska märkis, et valimisseadus kujuneb eriti keeruliseks, kuna opositsioon suhtub umbusklikult igasse meetmesse, mis võiks anda ametisolevale presidendile eelise.