Kui sellel aastal alustab Tartus kooliteed ligi 1200 last, siis kuue kuni seitsme aasta pärast asub esimeses klassis õppima ligi poole vähem ehk ligi 680 last. Sealjuures väheneb Tartu linnas kooli astujate arv igal aastal.

"Terve tartu linna peale 100 last vähem, see tasandub nii ära, et seal kuskil koolis võib-olla üks klass vähem avatakse, aga tüüpiliselt on see pigem nii, et mõnes klassis on vähem lapsi. Viie aasta pärast me näeme, et peame vähem klassi komplekte avama terve linna peale," rääkis Tartu abilinnapea Priit Humal (Isamaa).

Seda kui palju vähem klasse avatakse ja kas ning milliseid koole oleks vaja liita, abilinnapea täna veel öelda ei oska. Kuna laste arv väheneb eriti Annelinnas, siis üks variantidest on, et liidetakse selle piirkonna koole. Samas peab Tartu linn võimalikuks ka koostööd naabervaldadega, kus laste arv vastupidiselt linnale kasvab. Sellise lahenduse puhul täidaksid naabervaldade lapsed Tartu koole.

"Me olemegi täna selliste strateegiliste valikute ees, kas piltlikult öeldes on valda vaja veel ühte lisakooli ehitada või pigem nagu suurendada koostööd linnaga, et näiteks meie lapsed saaksid käia mõnedes linnakoolides näiteks kahe halduslepingu alusel, mis mulle täna tundub väga mõistlik," ütles Kambja vallavanem Kajar Lember (SDE).

Lemberi sõnul loodavad nad, et halduslepingud on võimalik teha juba 2027. aastast ja nii oleks Kambja valla lastel võimalik Tartus koolis käia sissekirjutust muutmata. Vallavanema sõnul võiks see ka lapsevanemate vaatest hea lahendus olla, kuna paljud vanemad käivad juba praegu Tartusse tööle. Tartu vald on aga juba ehitamas uut koolimaja Raadile ja nii nähakse seal vajadust Tartuga koostööks esialgu eelkõige hariduslike erivajadustega laste puhul.

"Teisipäeval meil on kohtumine Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juhatajaga, et arutada koostööd nende raskete, hev laste tuleviku üle. Võib-olla seal on koostööpunkt Tartu linnaga," ütles Tartu valla abivallavanem Agu Laas.

Priit Humal ütles, et need lahendused ei sõltu ainult Tartu linnast, vaid osaliselt ka riigist. "Kuidas riik neid kohti finantseerib omavalitsustele ja omavalitsuste peetavatele koolidele. Eelkõige see puudutab erivajadustega laste kohtade finantseerimist, milline omavalitsus seda peab katma ja kuidas riigi ja omavalitsuse poolt jagunevad. Me kindlasti arutame veel neid variante, milliste valdadega ja kuidas seda koostööd on võimalik edasi viia," sõnas Humal.