2023. aasta augustis esitas Tamm kohtule hagi Äripäeva vastu, et see ebaõiged faktiväited ümber lükkaks ning hüvitaks mittevaralise kahju koos viivisega.

Tamme kaebuse põhjuseks olid Äripäevas sama aasta maist kuni juunini avaldatud viis artiklit, mis Tamme hinnangul teda halvustasid, üritades luua temast ebaausa ja ebausaldusväärse poliitiku ja ettevõtja kuvandit.

Äripäev kirjutas oma lugudes muu hulgas, et puidutöösturist keskkonnakomisjoni esimees on ebaseadusliku raie tõttu uurimise all ning et Tamme eestvedamisel on Käsmu sadamasse Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndisse püstitatud ujuvsaun, mille eemaldamist keskkonnaamet nõuab.

Tamme hinnangul ei olnud väljaande väited ebaseadusliku metsaraie kohta õiged, temast jäeti artiklites mulje, nagu oleks ta kahtlustatav ning väideti, et tema eestvedamisel ehitati ebaseaduslik ujuvsaun, mis kõik kokkuvõttes tema mainet kahjustas.

Äripäev leidis, et kuna Tamm on riigikogu liige ja keskkonnakomisjoni juht ning seotud metsatööstusega, on tema tegevuse kajastamine avalikkuse huvides õigustatud. Väljaande teatel kajastasid nad reaalseid menetlusi ja parandasid või täpsustasid vajadusel infot.

Tänavu märtsis tegi Harju maakohus otsuse jätta Tamme hagi rahuldamata ning jättis ka menetluskulud tema kanda. Kohtu hinnangul kajastas Äripäev avalikkust huvitavat teemat ega avaldanud väidet metsaraie ebaseaduslikkuse kohta, vaid artiklid rääkisid uurimisest ja kahtlusest. Ka ei väidetud, et Tamm on kriminaalasjas kahtlustatav, vaid kasutati sõnu nagu "uurimise all" ja "kahtlus".

Lisaks leidis kohus, et "ujuvsauna eestvedaja" on väärtushinnang, mitte kontrollitav fakt, mistõttu ei saa seda ka kohtus faktiväitena ümber lükata.

"Sõna "eestvedaja" ei ole hinnatav jah/ei skaalal, puudub definitsioon, kes on "eestvedaja" ja kes mitte – tegemist on tunnetusliku subjektiivse kategooriaga, mis sõltub ka hinnangu andnud ajakirjaniku elukogemusest ning mida saab ainult põhjendada, mitte tõendada," seisab maakohtu otsuses.

Kohus tõi välja, et meedial oli avaliku elu tegelase tegevuse kajastamiseks õigustatud huvi, artiklid põhinesid ametlikel andmetel ning kui hageja tegi artiklite kohta märkusi, parandas Äripäev artikleid, andis Tammele võimaluse oma seisukohad esitada ning avaldas ka info selle kohta, et menetlus lõpetati.

Kohus tuvastas seega, et Äripäev ei ole toime pannud rikkumist ega avaldanud faktiväiteid, mis kuuluksid ümberlükkamisele.

"Kokkuvõttes ja eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata hageja nõue avaldatud faktiväidete ümberlükkamiseks, mittevaralise kahju hüvitamiseks ja kahjuhüvitiselt viivise väljamõistmiseks," otsustas Harju maakohus.

Tammel on võimalus esitada 30 päeva jooksul ringkonnakohtule apellatsioonikaebus ning ta ütles ERR-ile, et ilmselt ta seda ka teeb.

"Mõistlik vist oleks. See tee sai ju võetud ette eesmärgiga muuta meediamaastik veidi paremaks, hetkel paistab, et tulemus on vastupidine," lausus Tamm.

Tema hinnangul võib kohtu arusaamast järeldada, nagu ei vastutaks ajakirjandus millegi eest ja seega ei tohiks keegi ajakirjandust ka tõesena võtta ega usaldada.

"Pean tunnistama, et olen ebameeldivalt üllatunud kohtu otsuse üle ja seda eriti ühiskondliku arengu vaates," lisas Tamm. "Sellest, et otsuseni jõudmine võttis aega pea kolm aastat, ei hakka rääkimagi."

Tamm märkis, et kohtul ei olnud tarvis lahendada vaidlust, vaid anda õiguslik hinnang, kas valeväidete esitamine ajakirjanduses on uus normaalsus ning kas juhatuse liige vastutab automaatselt kõigi ettevõtte tegevuste eest. Tamm tõdes, et kohus vastas neile küsimustele jaatavalt, ehkki need seisukohad on tema hinnangul üdini valed.