Sotside fraktsiooni liige Jaak Aab selgitas, et nii suure riskiga rajatise puhul ei piisa vaid ametkondlikust loamenetlusest ning eeskuju tuleks võtta Soomest.

Praegune eelnõu jätab parlamendi kõrvale

Aabi sõnul puudub valitsuse esitatud eelnõus riigikogul otsustusprotsessis igasugune roll. Praeguse kava kohaselt annaks pärast asukoha eriplaneeringu valmimist pädev asutus (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet) oma eelhinnangu, valitsus kujundaks seisukoha ning seejärel liiguks protsess juba tavapärastesse ehitus- ja käitamisloa menetlustesse.

Sotsiaaldemokraatide ettepanek aga nõuab, et valitsus tooks eelhinnangu ja eriplaneeringu detailse lahenduse riigikogu ette, kes langetaks ehitamise osas lõpliku "jah" või "ei" otsuse.

"Sellise suure otsuse ja nii suurte riskidega otsuse puhul ei ole see kuidagi vastuvõetav," rõhutas Aab , viidates asjaolule, et rahvaesindajad on praegu otsustusringist välja jäetud.

Ta tõi positiivseks eeskujuks Soome, kus vaatamata pikale tuumaenergia kasutamise ajaloole teeb parlament iga uue jaama rajamise kohta eraldi otsuse.

Aab meenutas, et kui riigikogu võttis 2024. aasta juunis vastu otsuse tuumaenergia kasutuselevõtu toetamise kohta, nägi seletuskiri ette, et just loodava tuumaohutuse seadusega tuleb paika panna parlamendi roll otsustusprotsessis. Samuti nõudis toonane otsus, et energiamajanduse arengukavas (ENMAK 2035) hinnataks tuumaenergia vajadust ja mõjusid.

Aabi sõnul ei ole seda aga tehtud. Arengukavas on tuumaenergiat mainitud vaid põgusalt kui üht võimalikku juhitavat energiaallikat tulevikus, mistõttu vajab kogu protsess laiemat parlamentaarset kontrolli.

Kas tuumajaam võiks minna rahvahääletusele?

Kommenteerides EKRE esindajate nõudmist eelnõu esimesel lugemisel riigikogus panna tuumajaama ehitus rahvahääletusele, ütles Aab, et ta põhimõtteliselt toetaks ka sellist lahendust, kui küsimuse all on tuumaenergia kasutuselevõtt Eestis laiemalt.

Konkreetse jaama ehituse rahvahääletusele panemist peab ta praeguses faasis aga keeruliseks, sest esialgu puudub piisav teave rajatise täpse maksumuse ja selle kohta, kuidas see Eesti energeetikapilti sobitub.

Aab viitas rahvusvahelisele praktikale, märkides, et kuigi Leedus ja Saksamaal on rahvahääletused tuumaenergiale pidurit tõmmanud, siis Šveitsis toetas rahvas referendumil väiksemate mooduljaamade kasutuselevõttu kaugkütte tootmiseks.

"Kui riigikogu peab vajalikuks referendumi korraldamist, siis me kindlasti seda toetame," kinnitas Aab, kuid lisas, et sotsiaaldemokraatide esmane prioriteet on praegu tuua protsessi kõige kaalukam otsustuskoht valitsuse kabinetist riigikogu suurde saali.

Reformierakondlase Mario Kadastiku sõnul ei ole Reformierakonna fraktsioon veel seisukohta kujundanud. 

"Seda võib kindlasti arutada, kas otsustusprotsess peaks läbima ka riigikogu või on piisav, et see on valitsuse otsus. Tegelikult võtame ju riigikogus praegu antud juhul selle seaduse vastu ja peame muutma ka vabariigi valitsuse seadust. Aga tõepoolest, ühegi konkreetse jaama osas ei pea riigikogu otseselt otsustama. Pärast seda, kui õiguslik ruum on loodud, jääbki see valitsuse otsustada. See on selline natukene filosoofiline küsimus, kas seda peaks otsustama riigikogu või piisab, et seda otsustab valitsus. Sest olgem ausad, ka valitsus on ju tegelikult riigikogu poolt kokku pandud," kommenteeris Kadastik.

"Parlamendi rolliks võib panna ka selle, et parlament loobki õigusruumi ja delegeerib otsuse valitsusele. See on ka tegelikult otsus. Eks selle seaduse raames, kuidas me selle nüüd tuumaenergia ohutuse seaduses täpselt kirjutame selle protsessi, see ongi riigikogu otsus, mil moel Eestis üldse tuumaenergeetikat kasutada saab. Seal on ju väga täpselt paika pandud kõik sammud, loastusprotsessid, menetlusprotsessid ja menetlusetapid ning see, kes nende eest vastutavad ja kes kus otsuseid vastu võtavad. Selle seaduse üle arutamine ongi minu arvates praegu üks suurimaid riigikogu rolle protsessi paika panemisel," lisas ta.

"See muidugi ei tähenda, et ei võiks kaaluda, et iga jaama puhul otsustab samuti riigikogu, aga kas see on praktikas vajalik või otstarbekas, seda saame nüüd arutada," lisas ta veel.

Tuumajaama rajamise rahvahääletusele panekut Kadastik ja Reformierakond ei toeta. "Rahvahääletuse mõtet me ei toeta. Esiteks on meil rahvahääletused olnud tõesti väga suurte küsimuste üle, nagu Euroopa Liiduga liitumine. Ma arvan, et tuumajaama otsus ei ole päris selle skaala otsus. Väiksed moodulreaktorid on tänapäeval ikkagi suhteliselt lokaalse mõjuga. See ei ole nii suur küsimus. See on minu isiklik arvamus, et rahvahääletus ei ole siin jaama kestuse ega kõige muu koha pealt otstarbekas protsess," lausus Kadastik.