Põldudel käivad praegu tavapärased kevadtööd nagu külvamine ja väetamine. Kastre vallas tegutsev Romet Rässa on aga kuiva kevade tõttu asunud ka põllul suvivilja rullima, et hoida niiskust mullas.

"Näeme, et sellel kevadel lisanduvat niiskust on väga vähe olnud ja prognoos suveks on ka pigem, et ootame kuiva suve ja selle rullimise põhimõte on see, et me kuiva mulla rullime pealt kinni, et sedagi vähest niiskust maa sees hoida, mis praegu on. Kui oleks tavapärase niiskusrežiimiga aasta, siis seda ei peaks tegema," ütles Rässa.

"Veevarud mullas on kriitilisel piiril. Aasta esimesed kolm kuud oli ainult 25 kuni 30 protsenti sademeid normist ja aprillis oli 60 protsenti. Samal ajal on väga palju päikest olnud, mis tähendab, et vesi ja niiskus on aurunud. Oluline otsustav kuu on nüüd maikuu. Kui mai on kuiv, tuleb kindlasti ka kehv saagiaasta," lausus põllumajandus-kaubanduskoja põllumajanduspoliitika juht Ants-Hannes Viira.

Vilja rullimist on teinud sellel aastal ka paljud teised põllumajandussektoris tegutsejad. Nii ka Jõgevamaal teravilja kasvatav Tõnis Soopalu. Kuiva ilma tõttu kaalub ta hoolikamalt ka talivilja väetamist.

"Kui niiskust ei tule, siis ei ole mul mõtet rohkem taliviljadele väetist anda, sellega saab raha kokku hoida. Väetis on see aasta väga kallis ja tormakaid otsuseid teha ei saa. 350 eurost tonni kohta on saanud 500 eurot tonn, et tegelikult on selle hinnaga mõnede kultuuride väetamine juba väga suure küsimärgi all, eriti kui on põuaoht," sõnas Soopalu.

Kuigi rullimine on Soopalu sõnul üks vähem energiat nõudvaid põllutöid, kaasneb sellega suurtel põldudel siiski arvestatav kulu, kuna ka kütusehinnad on praegu kõrged. Samas hindab Soopalu rullimise positiivset efekti suuremaks kui sellega kaasnevat kulu.

Teraviljasaaduste hind tarbija jaoks kujuneb aga maailmaturu hinna alusel.

"Praegused prognoosid on, et kuskil paar protsenti võib maailmas teravilja saak sellel aastal väheneda ja see kindlasti peaks jõudma sügisel hindadesse," ütles Viira.