USA sõjavägi teatas kuue Iraani väikelaeva, samuti tiibrakettide ja droonide hävitamisest. See toimus pärast seda, kui president Donald Trump saatis mereväe eskortima väina kinni jäänud tankereid, nimetades operatsiooni "Projekt Vabaduseks".

USA kaitseminister Pete Hegseth ütles, et kaubalaevade kaitsmise operatsioon on ajutine ja neli nädalat kestnud relvarahu ei ole lõppenud. "Me ei otsi konflikti," ütles ta pressikonverentsil. "Praegu relvarahu kindlasti püsib, kuid jälgime olukorda väga-väga tähelepanelikult."

Esmaspäeval tulistas Iraan USA laevade pihta rakette ning ründas rakettide ja droonidega Araabia Ühendemiraate (AÜE), kes on Washingtoni oluline piirkondlik liitlane. 

Veidi pärast Hegsethi teisipäevast sõnavõttu teatas AÜE kaitseministeerium, et riigi õhutõrje tõrjub taas Iraanist tulevaid rakette ja droone.

AÜE välisministeeriumi avalduses märgiti, et rünnakud kujutavad endast tõsist eskalatsiooni ja otsest ohtu riigi julgeolekule. Samuti lisati, et riik jätab endale täieliku ja seadusliku õiguse vastata.

Iraan ei kommenteerinud esialgu olukorda. Varem ütles parlamendi spiiker Mohammad Baqer Qalibaf, et USA ja tema liitlaste relvarahurikkumised ohustavad laevaliiklust väinas, mille kaudu liigub suur osa maailma nafta- ja väetisevarudest.

"Me teame hästi, et praeguse olukorra jätkumine on Ameerika Ühendriikidele väljakannatamatu, samas kui meie pole veel õieti alustanudki," kirjutas spiiker sotsiaalmeedias.

Trump: Iraan peaks lehvitama valget lippu

USA president Donald Trump naeruvääristas teisipäeval Iraani sõjalist võimekust ning märkis, et Teheran peaks lehvitama valget lippu, kuid on selleks liiga uhke.

Trump ütles ovaalkabinetis ajakirjanikele, et Iraani relvajõud on langenud "hernepüssidest" tulistamise tasemele ning hoolimata avalikust sõjakast retoorikast soovib islamiriik suletud uste taga kokkulepet.

"Nad küll mängivad mänge, aga uskuge mind, nad tahavad kokkulepet. Ja kes ei tahaks, kui sõjaväge enam sisuliselt pole?" märkis ta.

 Ühendriikide kehtestatud blokaadi piirkondlikele Iraani sadamatele kiitis Trump kõrgelt. "See on tugev kui teras. Keegi ei julge blokaadi proovile panna ja minu hinnangul toimib see väga hästi," lisas president.

 Küsimusele, milline tegevus tähendaks Iraani poolt relvarahu rikkumist, vastas Trump: "Küll te saate teada, sest ma annan teile sellest teada... Nad teavad ise ka väga hästi, mida teha ei tohi."

Rünnakud Hormuzi väinas

Hormuzi väin on olnud sisuliselt suletud alates 28. veebruarist, mil USA ja Iisrael alustasid rünnakuid Iraani vastu. See on toonud kaasa tarnehäired, mis on kergitanud toormehindu kogu maailmas.

Hegsethi sõnul on USA suutnud tagada ohutu läbipääsu kriitilisel veeteel ning sajad kaubalaevad ootavad järjekorras, et seda läbida.

Mitmel Pärsia lahel viibival kaubalaeval teatati esmaspäeval plahvatustest või tulekahjudest. Lisaks süttis Iraani rakettide tabamusest Araabia Ühendemiraatide naftasadam, kus asub suur USA sõjaväebaas.

Iraan on väina sisuliselt blokeerinud, ähvardades paigaldada miine ning kasutada droone, rakette ja kiirründekaatreid. Ameerika Ühendriigid on vastuseks blokeerinud Iraani sadamaid ja korraldanud kaubalaevadele relvastatud eskorti.

Ühendriikide sõjaväe teatel läbisid kaks USA kaubalaeva mereväe aluste saatel väina. Läbimise aega ei täpsustatud.

Iraan eitas igasugust väina läbimist, kuid laevafirma Maersk teatas, et USA lipu all sõitev laev Alliance Fairfax lahkus esmaspäeval Pärsia lahelt USA sõjaväe eskordi saatel.

USA piirkondlike vägede ülema sõnul hävitas tema laevastik kuus Iraani väikelaeva, mida Iraan samuti eitas. Iraani meedia tsiteeris aga kohalikku sõjaväeülemat, kelle sõnul võtsid USA väed sihikule tsiviil- ja kaubalaevad, tappes viis tsiviilisikut.

Iraan teatas ka, et tulistas väinale läheneva USA sõjalaeva suunas hoiatuslaske, sundides seda tagasi pöörama.

Reutersil ei õnnestunud väinas toimunut sõltumatult kinnitada, kuna pooled esitasid vastuolulisi väiteid.

USA staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Dan Caine ütles, et alates relvarahu väljakuulutamisest 7. aprillil on Iraan tulistanud kaubalaevu üheksal korral ja hõivanud kaks konteinerlaeva. Samuti märkis ta, et Iraan on rünnanud USA vägesid enam kui kümme korda.

Siiski jäävad need rünnakud praeguses etapis "alla ulatusliku lahingutegevuse taasalustamise läve," ütles Caine ajakirjanikele.

Läbirääkimised on endiselt patiseisus

Iraani välisminister Abbas Araqchi teatas, et rahuläbirääkimised edenevad Pakistani vahendusel, ning hoiatas USA-d ja AÜE-d "sohu" langemise eest. Välisministeeriumi teatel suundus Araqchi teisipäeval Pekingisse kõnelustele oma Hiina kolleegiga.

Lähis-Ida sõda on nõudnud juba tuhandeid inimelusid ja raputanud maailmamajandust. USA ja Iraani ametiisikud on pidanud ühe vooru näost näkku rahuläbirääkimisi, kuid katsed uusi kohtumisi kokku leppida on ebaõnnestunud.

Trumpi sõnul oli USA ja Iisraeli rünnakute eesmärk kõrvaldada Iraanist lähtuvad vahetud ohud. Ta tõi nimetas Iraani tuuma- ja ballistiliste rakettide programme, toetust Hamasile ja Hezbollah'le ning riigi "ähvardavat tegevust".

Iraani riigimeedia teatas pühapäeval, et USA edastas Pakistani kaudu vastuse Iraani 14-punktilisele ettepanekule ning Teheran vaatab seda läbi. Kumbki osapool detaile ei avaldanud.

Kõnelustega seotud kõrge Pakistani ametnik ütles, et "tagatoa diplomaatia" jätkub. "Oleme teinud suuri jõupingutusi ja tegelikult on mõlemad pooled enamikus küsimustes erimeelsusi vähendanud," märkis allikas.

Teherani ettepanek lükkaks kõnelused tuumaenergia- ja uurimisprogrammide üle edasi, kuni on saavutatud kokkulepped sõja lõpetamise ja laevaliikluse turvalisuse osas. Trump ütles nädalavahetusel, et ta alles tutvub plaaniga, kuid tõenäoliselt lükkab selle tagasi.

Trump on rõhutanud, et tuumarelva tootmise vältimiseks peab Iraan loovutama oma rikastatud uraani varud. Teheran eitab tuumaambitsioone.