Oluline Ukraina sõjas esmaspäeval, 25. mail kell 22.12:

- Lavrov soovitas Rubiole taas evakueerida Kiievist diplomaadid;

- Vene väed ründasid Kramatorski kesklinna liugpommidega;

- Venemaa kutsus välisriikide kodanikke ja diplomaate Kiievist lahkuma;

- Kiievis on Vene rünnakus kannatada saanute arv tõusnud 86 inimeseni;

- Ajaloolane: Putin kõnnib noateral ja riskib kukkumisega;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1020 sõdurit.

Lavrov soovitas Rubiole evakueerida Kiievist diplomaadid

Vene välisminister Sergei Lavrov ärgitas esmaspäeval telefonivestluses USA välisministri Marco Rubioga Ühendriike evakueerima diplomaate oma Kiievi saatkonnast, teatas Venemaa välisministeerium.

"Venemaa välisminister Sergei Lavrov pidas telefonivestluse USA riigisekretäri Marco Rubioga," seisis ministeeriumi avalduses.

"Lavrov juhtis tähelepanu Venemaa välisministeeriumi 25. mai avaldusele, milles soovitati Ühendriikidel koos teiste Kiievis esindusi omavate riikidega tagada oma diplomaatilise personali ja teiste kodanike evakueerimine Ukraina pealinnast," lisati teates.

Vene väed ründasid Kramatorski kesklinna liugpommidega 

Esmaspäeva õhtul tegid Vene väed Donetski oblastis asuvale Kramatorski kesklinnale õhurünnaku, milles sai viga neli inimest. 

Kramatorski linnapea Oleksandr Hontšarenko sõnul heitsid Vene väed umbes kell 17.52 linnale kaks FAB-250 lennupommi. 

"Esialgsetel andmetel sai viga neli elanikku – kolm naist ja üks mees. Kannatanutele antakse arstiabi. Sündmuskohal tegutsevad kõik vastavad teenistused, päästemeeskonnad ja meedikud," teatas Hontšarenko. 

Hontšarenko märkis, et tegemist oli juba kolmanda ulatusliku rünnakuga Kramatorskile ühe päeva jooksul. 

Varem samal hommikul ründasid Vene väed Kramatorskit viie FAB-250 liugpommiga. Rünnakus hukkus kaks ja sai viga kolm inimest, samuti tekkisid purustused.

 Venemaa kutsus välisriikide kodanikke ja diplomaate Kiievist lahkuma

Venemaa hoiatas esmaspäeval välisriikide kodanikke ja diplomaate, et nad Kiievist lahkuksid, ning teatas kavatsusest korraldada Ukraina pealinna vastu uusi rünnakuid, sealhulgas ka selle "otsustuskeskuste" pihta.

Venemaa ründas nädalavahetusel Ukrainat kümnete droonide ja rakettidega, tappes neli ja haavates kümneid inimesi ning tekitades kahjustusi üle kogu Kiievi.

Venemaa kasutatud relvade hulgas oli ka hüperhelikiirusega rakett Orešnik, mis suudab Moskva sõnul lennata helikiirusest kümme korda kiiremini ning on võimeline kandma tuumalõhkepead.

Rünnakud toimusid mõned päevad pärast seda, kui Venemaa süüdistas Kiievit väidetava kutsekooli ründamises okupeeritud Luhanski oblastis, mille tagajärjel hukkus Moskva sõnul 21 inimest. Venemaa režiimi juht Vladimir Putin andis oma sõjaväele korralduse selle rünnaku eest kätte maksta.

"Praegustes tingimustes alustavad Vene relvajõud süstemaatilisi rünnakuid Ukraina sõjatööstusobjektide vastu Kiievis," teatas välisministeerium oma avalduses.

"Rünnakud on suunatud nii otsustuskeskustele kui ka juhtimispunktidele. Hoiatame välisriikide kodanikke, sealhulgas diplomaatiliste esinduste ja rahvusvaheliste organisatsioonide töötajaid, et nad lahkuksid linnast esimesel võimalusel," seisis Vene välisministeeriumi avalduses.

Venemaa oli juba selle kuu alguses kutsunud välisriikide kodanikke ja diplomaate Kiievist evakueeruma, kui ta ähvardas Kiievi kesklinna massiivsete rünnakutega juhul, kui Ukraina peaks segama Punasel väljakul toimuvat sõjaväeparaadi.

Ukraina: liitlased ei tohiks Venemaa väljapressimisele järele anda

Liitlased ei tohiks Venemaa väljapressimisele järele anda, ütles Ukraina välisminister Andrii Sõbiha esmaspäeval, kommenteerides Moskva ähvardusi rünnata pealinna Kiievit.

"Arutame praegu partneritega, et Venemaa väljapressimisele pole vaja järele anda," ütles Sõbiha ajakirjanikele. 

Kiievis on Vene rünnakus kannatada saanute arv tõusnud 86 inimeseni

Kiievis on ööl vastu pühapäeva aset leidnud ulatuslikus Vene raketi- ja droonirünnakus kannatada saanud inimeste arv tõusnud 86 inimeseni, ütles Kiievi linnapea Vitali Klõtško. 

"Haiglaravil on endiselt 31 kannatanut. Kolm neist on raskes seisundis. Ülejäänud kannatanud said meedikute abi ambulatoorselt või kohapeal," kirjutas linnapea oma Telegrami kanalis.

Vene rünnak nõudis Kiievis kahe inimese elu ja veel kaks sai surma Kiievi oblastis.

Ukraina välisminister Andri Sõbiha teatas, et andis diplomaatidele korralduse tagada ÜRO Julgeolekunõukogu ja teiste rahvusvaheliste institutsioonide erakorraliste istungite kokkukutsumine pärast Venemaa viimast ulatuslikku rünnakut.

"Putin püüab Ukrainat hirmutada rünnates tsiviilelanikke ning hävitades elumaju, muuseume, koole ja elutähtsat infrastruktuuri. Samuti püüab Putin hirmutada maailma tulistades rahumeelsete linnade pihta keskmaa ballistilisi rakette. Kõik see nõuab rahvusvaheliselt üldsuselt jõulist ja koordineeritud tegutsemist," jätkas Sõbiha.

Ajaloolane: Putin kõnnib noateral ja riskib kukkumisega

Suurbritannia ajaloolane ja Venemaa asjatundja Robert Service kirjutas ajalehele The Telegraph, et  Venemaa diktaator Vladimir Putin on sattunud olukorda, kus sõda Ukraina vastu hakkab õõnestama mitte ainult Venemaa majandust, vaid ka tema enda poliitilist kuvandit

Ta tuletas meelde, et Venemaa poliitiline kultuur seostab võimu legitiimsust traditsiooniliselt sõjaliste võitudega. Väljaandes tuuakse ajaloolisi näiteid alates Vene impeeriumi lüüasaamisest sõjas Jaapaniga 1905. aastal kuni tsaar Nikolai II troonist loobumiseni pärast ebaõnnestumisi Esimeses maailmasõjas.

Service tõi välja, et Kremli varasemad sõjalised kampaaniad on kulgenud Putini jaoks suhteliselt lihtsalt. Krimmi annekteerimine 2014. aastal möödus peaaegu ilma vastupanuta ja operatsioon Süürias piirdus suures osas õhulöökidega. Täiemahuline sõda Ukraina vastu osutus aga hoopis teistsuguseks.

Autor juhtis tähelepanu asjaolule, et 2026. aastal toimus võidupüha paraad Punasel väljakul Ukraina droonirünnakute hirmu tõttu esimest korda ilma tankide ja uusima sõjatehnikata. Samal ajal on rünnakud Venemaa territooriumile muutunud regulaarseks isegi sügaval tagalas.

Service kirjutas, et Kreml lootis sissetungi lõpule viia mõne päevaga. Muuhulgas viitas autor teadetele, et sissetungi alguses kandsid osad Vene tankimeeskonnad kaasas paraadvorme, sest ootasid võiduparaadi.

Selle asemel kestab sõda nüüd juba viiendat aastat ning Venemaa majandus hakkab sõjaliste kulutuste ja sanktsioonide tõttu stabiilsust kaotama. Artiklis tõdeti, et Kremlil on üha raskem armeed isikkoosseisuga täiendada. Autori hinnangul kaotab Venemaa iga kuu surnute ja haavatutena vähemalt 30 000 sõdurit.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1020 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 356 940 (+1020)

- tankid 11 953 (+3);

- jalaväe lahingumasinad 24 608 (+5);

- suurtükisüsteemid 42 687 (+47);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1802 (+2);

- õhutõrjesüsteemid 1396 (+0);

- lennukid 436 (+0);

- kopterid 353 (+0);

- maapealsed droonisüsteemid 1465 (+14);

- operatiivtaktikalised droonid 310 245 (+1924);

- tiibraketid 4687 (55);

- laevad/kaatrid 33 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 99 000 (+302);

- eritehnika 4218 (+2);

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.