Leht hindab, et Xi Jinping paistab välismaailmale tugeva ja enesekindla juhina. Tema jätkuv puhastuskampaania korruptsioonivastaste kampaaniate varjus viitab aga sellele, et tegelikult on Xi oma positsiooni suhtes ebakindel.

Viimasel ajal on puhastused tabanud ka Wang Qishaniga seotud võrgustikku. Wang oli Xi lähedane liitlane ning juhtis alates 2012. aastast ulatuslikku korruptsioonivastast kampaaniat. Nüüd on uurimise alla sattunud ka tema endised kõrged alluvad

Wang ise on kõrgetelt ametikohtadelt taandunud, kuid seni ei ole teda veel vahistatud. Tema lähiringkonna kadumine viitab aga sellele, et isegi Xi kõige lojaalsemad toetajad ei ole uurimiste eest kaitstud.

Xi tegevuse mõistmiseks pöördus The Wall Street Journal Hiina politoloogi Minxin Pei poole. Pei sõnul sunnib püsiv ebakindlus Xi-d jätkama ulatuslikke puhastusi.

Pei tõi välja, et Wang oli Xi lähedane liitlane ja usaldusisik. Pei sõnul on Xi aga muutnud Deng Xiaopingi rajatud reformiajastu arengusuunda ning tõukab riiki totalitarismi poole.

"Totalitaarses süsteemis on lojaalsus ühesuunaline tänav. Totalitaarne juht nõuab kõigilt enda ümber olevatelt tingimusteta truudust, kuid ei pea end kellegi ees võlglaseks. Ükski ohverdust ei taga seda, et juht sind kaitseks. Stalini lähimad kaasvõitlejad said sellest aru. Mao omad said samuti aru," ütles Pei. 

Xi on muutnud varasemaid poliitilisi norme ning uurimise alla satuvad nüüd ka pensionile jäänud kõrged parteijuhid. Varasemad võimupiirangud, näiteks kollektiivne juhtimine, on kadunud. Võimu säilitamine tugineb nüüd üha enam hirmule.

Pei sõnul puudub Xi võimul kindel institutsionaalne alus. Parteis ei olnud ka varem kollektiivse juhtimise kindlaid reegleid ning Dengi ajastul ei kirjutatud neid kunagi ka partei põhikirja. Deng ei toetanud ka parteisisest demokraatiat ning ehitas partei kaitsmiseks üles autokraatliku võimumasina.

"Tagasipöördumist totalitaarse võimu juurde tuleb pidada Deng Xiaopingi pärandiks. Xi astus lihtsalt kokpitti ja lülitas voolu sisse," ütles Pei.