Nädalavahetus toob kuni 10 kraadi sooja ({{commentsTotal}})

Kevadine soe on Läänemere äärde tulekul. Jõuline vool kannab Atlandilt soojust ja niiskust Euroopa suunas. Norra merele jõuab ookeanilt ridamisi väikesi osatsüklone. Laienevad üle Skandinaavia. Sunnivad külma alla andma ja Siberi arktiliste merede poole eemalduma.

Eeloleval ööl pilvisus tiheneb, kuid ilm on olulise sajuta. Puhub lõuna- ja edelatuul 3-6, saartel ja põhjarannikul kuni 10 m/s. Õhutemperatuur on mandril 0 kuni -5, Ida-Eestis kuni -8, saartel kuni +2 kraadi.

Hommikuks läheb taevas laialdasemalt pilve, vaid Ida- ja Kagu-Eestis on veel selgemaid laike. Ilm on enamasti sajuta. Lõuna- ja edelatuul tugevneb 5 kuni 9, saartel ja looderannikul puhanguti 13 m/s. Õhutemperatuur on -5-st sisemaal +2 kraadini saartel.

Homme päeval on pilves selgimistega ilm. Õhtupoolikul sajab kohati vähest lörtsi ja vihma ning seda eelkõige saartel ja Loode-Eestis. Puhub lõuna- ja edelatuul 5-11, saartel ja rannikul puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur tõuseb +2..+5, Kagu-Eestis võib tõusta kuni +7 kraadini.

Laupäeva öösel sajab lörtsi ja vihma. Päeva peale pilved eemalduvad ja sajuhooge on hõredalt. Temperatuur on öösel 0 ümber, lääne pool pisut üle, ida pool alla. Päeval on sooja pilvisema taeva alla 3 kuni 4, kus päikest ka näitab, seal tõuseb 7 kuni 8°C-ni.

Pühapäevast alates on kõrgrõhkkond jõulisem ja ilm sajuta. Öösel selgineva taeva all langeb temperatuur napilt miinuspoolele, päeval on sooja meretuulega rannikul 3 kuni 4, sisemaal 7 kuni 8 ja kui päikesepaistet pikemalt, siis 10 kraadi ümber.

Toimetaja: Greete Palmiste



Mis on vorsti sees? Vorsti tehakse lihast ja vorsti sees, vähemalt pildil oleva salaamivorsti sees, on liha.

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: