Pühapäeval sajab ajutist vihma ja võib esineda äikest ({{commentsTotal}})

Homme on Eesti kohal aga soe ja niiske õhumass. Aeg-ajalt liigub läänest itta vihmapilvi, õhtu poole võib sadu saata ka äike.

Eeloleval ööl sajab Eestis kohati vihma, paiguti võib olla udu. Vastu hommikut lähenevad saartele tihedamad vihmapilved. Tuul puhub kagust 3–9, rannikul puhanguti 12 m/s. Sooja on 3–7°C.

Hommik on Ida-Eestis pilves selgimistega ja olulise sajuta, Lääne-Eestis on pilvisem ning mitmel pool vihmane. Puhub mõõdukas lõuna- ja kagutuul. Sooja on 5–8°C.

Päev tuleb pilves selgimistega. Ajuti sajab vihma, võib äikest olla. Puhub kagutuul 3–9, rannikul puhanguti 12 m/s, pärastlõunal pöördub tuul saartelt alates edelasse ja tugevneb 5–11, rannikul puhanguti 14 m/s. Sooja tuleb 8–14°C.

Esmaspäeval ja teisipäeval jääme aktiivsete madalrõhkkondade lõunaserva. Esmaspäeva öö ja ennelõuna on vihmased, pärastlõunal alates saartest saju tõenäosus väheneb.

Teisipäeva öösel jõuab Lääne-Eestisse uus sajuala, mis päeval üle maa itta levib. Edela- ja läänetuul on üsna tugev, ulatudes 7–12, rannikul iiliti 18 m/s. Öisel ajal õhus miinuseid pole, sooja on keskmiselt 3–4 kraadi, päeval tuleb sooja 8–9 kraadi ringis.

Kolmapäeval liigub madalrõhuala Soomest kagusse Venemaale ning selle tagalas saabub loodesse pöörduva tugeva tuulega Eesti kohale külma õhku. Vihmaga koos võib siis tulla ka lörtsi. Öösel langeb õhutemperatuur kohati miinuspoolele ning ka päev tuleb jahe, 5–6 plusskraadiga, neljapäeval läheb ilm kõrgrõhuharjas kuivemaks ja tuul jääb nõrgemaks, kuid õhk püsib jahe.

Toimetaja: Merit Maarits



Mis on vorsti sees? Vorsti tehakse lihast ja vorsti sees, vähemalt pildil oleva salaamivorsti sees, on liha.

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: