Arstiteadusüliõpilaste seltsi president Marta Velgan ütles, et kuigi viimaste aastatega on alkoholiaktsiisi tõstetud, pole alkoholi hind tarbija jaoks sisuliselt muutunud ning seda näitab ka aastas ühe inimese keskmiselt ärajoodava alkoholikoguse jätkuv suurenemine.

"Seetõttu toetame sotsiaalministri poolt pakutud ideed kehtestada Eestis alkoholi miinimumhind," lausus Velgan.

Alkoholi miinimumhinna mõte on lihtne: olenemata sellest, kas tegu on kange või lahja, kääritatud või piirituse baasil tehtud alkohoolse joogiga, on ühel alkoholiühikul (10 mg absoluutalkoholi) fikseeritud müügihind. Peamiselt mõjutab selline meede poeriiulitel olevaid odavaid tooteid ning supermarketites tehtavaid arvukaid sooduspakkumisi.

Šotimaal läbiviidud uuringutes on leitud, et 50 protsenti kogu tarbitavast alkoholikogusest joovad ära liigtarvitajad, samal ajal eelistavad liigtarvitajad poodides olevaid kõige odavamaid tooteid. Hinnatundlikud on ka noored, kes Eestis alustavad alkoholi tarbimist üha varasemas eas. Teadusuuringud on näidanud ka seda, et mida nooremas eas alkoholi proovitakse, seda suurem on risk tulevikus alkoholist sõltuvusse jääda.

"Alkoholi miinimumhinna kehtestamine oleks üks võimalikest viisidest alkoholi liigtarvitamise vähendamiseks, kuid kindlasti ei tohiks seda rakendada ainsa meetmena. Selleks, et Eestit saadaks edu, tuleks lisaks miinimumhinnale kindlasti ka alkoholaktsiisi tõsta ning mõelda kättesaadavuse ja reklaami piiramisele. Välja tuleks arendada ka korralik alkoholisõltuvuse ravimise süsteem," sõnas Velgan.

Ta lisas, et tähtsad on ka mitmesugused ennetuskampaaniad, kuid nende efektiivsust alkoholi tarbimise mõjutamisele ei ole tõestatud. Samuti on nende kampaaniate läbiviimine riigile mitu korda kallim kui eelpool mainitud efektiivsete meetmete rakendamine.