ERR-i uudisteportaal küsis EAS-ilt, millist eesmärki kannab rahaeraldus nn alternatiivsele portaalile, kus räägitakse muu hulgas tõendamata nähtustest nagu reptiiltulnukad.

EAS-ist öeldi, et kui ettevõtte ja taotluses esitatud projekti tegevus ei lähe vastuollu seaduse ega heade tavadega, siis ei ole neil võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes alust anda subjektiivseid hinnanguid.
 
Portaali peatoimetaja Mariann Joonas on öelnud, et toimetus lähtub oma töös missioonitundest. "Meie siiras soov on pakkuda eestlastele infot, mida nad peavoolumeediast ei leia. Kõigi mõttemaailma avardada ja seeläbi Eestis asju muuta," selgitas Joonas mõne kuu taguses videopöördumises.

"Võta ette üks kõige hullumeelsemana tunduv Telegrami artikkel ja luba oma mõttel mängelda teemal, mis oleks siis, kui see teooria oleks tõsi, ja veeda iseendaga põnev ja avardav pooltund. Kui sa järgid päevast päeva ette antut mõttemudeleid ja loed standardseid uudiseid, ei ole see mõtlemine ja juurde õppimine, vaid lihtsalt sama raja peal käimine. Telegram ei ütle, mis on tõde, vaid pakub erinevaid vaatenurki," selgitas ta.

EAS selgitas lisaks, et 5000 euro eraldamisel Telegrami internetiraadio ja -TV tarbeks, ei olnud eesmärgiks hinnata, milline on vahendatavate uudiste päritolu või usaldusväärsus.

"Kui sellistele uudistele on turgu ja ettevõte täidab oma toetuse saamisel võetavad eesmärgid, on meede oma eesmärgi täitnud," selgitas EAS-i pressiesindaja Jürg Samel.

Nn alternatiivsete uudiste kanalid koguvad Eestis tõepoolest populaarsust ning hiljuti tegi sellest loo ka "Pealtnägija", mida saab vaadata siit.