Masso: soolist ebavõrdsust süvendavad ühiskonna hoiakud ({{commentsTotal}})

Postimees/Scanpix
Postimees/Scanpix
Euroopa riikide võrdluses on Eesti infotehnoloogia ja demokratiseerumise edetabelites headel kohtadel, kuid soolises võrdõiguslikkuse osas hoiab ühiskondlik suhtumine naisi tagasi, leiab 22-liikmelist soolise võrdõiguslikkuse nõukogu juhtima hakkav sotsioloog Ivi Anna Masso.
"Just hiljuti oli kohalike valimiste debatt. Viimasel pealinna debatil oli ETV stuudios kuus meessoost linnapeakandidaati ja viis meessoost ajakirjanikku. Tekib küsimus, et kui meil on naisi keskeltläbi rohkem ja nad on keskeltläbi haritumad, siis miks see nii on," rääkis Masso ERRi uudisteportaalile.

"Kui me vaatame kasvõi rahvusvahelisi edetabeleid, siis IT-riigina oleme me mingites asjades esimeste hulgas või lausa esimesed ning demokratiseerumise osas vähemalt oma saatusekaaslaste hulgas, aga võrdõiguslikkuse tabelis pole Eesti Euroopa tasemel väga heas seisus," tõdes ta.

Seaduse järgi on võrdõiguslikkuse nõukogu õlule pandud üsna palju ülesandeid, näiteks soolise võrdõiguslikkuse poliitika üldsuundade kinnitamine, valitsuse nõustamine võrdõiguslikkuse edendamise strateegia osas ning erinevate riiklike programmide kohta oma seisukohtade esitamine.

Masso enda sõnul on nende eesmärgiks eelkõige anda ühiskonnale teada, et võrdõiguslikkus on oluline ning selgitada miks. "Kui see saab tehtud, siis on juba midagi tehtud," märkis ta.

"See nõukogu tuleb kokku ainult paar korda aastas, seega ma arvan, et ta on rohkem teadvustava rolliga ja võib-olla ka seaduste osas suunava rolliga," ütles Masso.

Nimelt näeb sotsiaalministeeriumi eelarve ette, et sel aastal saab nõukogu kokku ühel korral ning järgmisel aastal kolm korda.

Lisaks saab nõukogu järgmisel aastal tellida ka kolm uuringut, mida Masso loodab kasutada ühiskonna hoiakute väljaselgitamiseks.

Näiteks palju räägitud naiste palgalõhe peab Masso muna ja kana küsimuseks.

Ühelt poolt räägitakse, et naised saavad vähem palka, sest nad ei lähe tööandja juurde ise palka juurde küsima. "Teistpidi on see, et kui ühiskonna terve hoiaku järgi on naised vähem väärt, siis nad ei julgegi rohkem küsida. See on nõiaring," selgitas Masso.

"Sama lugu on poliitikas. Tavaliselt võetakse viis tuntud naispoliitikut ette ja küsitakse, et kas nemad peaksid olema peaministrid või presidendid või kes iganes. Minu arvates tuleks seda vaadata palju-palju sügavamalt - miks noored naised tulevad vähem poliitikasse ja milliste hoiakute ja suhtumistega neid sealt eemale hoitakse. Need on kõik asjad, mida tuleks uurida," rääkis ta.

Nõukogu loodab esimest korda kokku saada 28. novembril.

Lisaks Massole kuuluvad nõukokku veel 21 inimest, näiteks Volli Kalm, Kaia Iva, Peep Peterson, Maret Maripuu, Sven Mikser ja võrdõiguslikkuse volinik Mari-Liis Sepper.

Toimetaja: Maarja Roon



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: