Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Riigireetja Vladimir Veitman läheb 15 aastaks vangi
Harju maakohus tunnistas täna Vladimir Veitmani süüdi riigireetmises ja mõistis talle liitkaristuseks 15 aastat vangistust.
Kohtuasja arutati kinnisel istungil ja kokkuleppemenetluses.
Veitmani süüdistati selles, et ta on aastatel 2002-2011 ehk ajal, mil ta lahkus kaitsepolitseist pensionile, kogunud salastatud teavet ja edastanud seda korduvalt Vene Föderatsiooni eriteenistustele.
Täpsemalt jagas Veitman infot Vene välisluure teenistuse SVR-iga.
"Aastatel 2002-2011 kogus ja edastas Veitman korduvalt Eesti riigisaladusi Vene föderatsiooni välisluureteenistuse SVR ülesandel tegutsevatele isikutele ja samuti kogus ja edastas neile erinevate Eestis elavate isikute isikuandmeid ja muud infot, mille abil võis kahjustada Eesti huve või värvata ja kallutada teisi Eesti kodanikke võimalikuks riigireetmiseks," ütles peaprokurör Norman Aas tänasel pressikonverentsil.
Kõige konkreetsema näitena tõi kaitsepolitsei välja, et Veitman andis Vene luurele märku, et Herman Simmi tegevus on Eesti võimude poolt kõrgendatud jälgimise all. Küll aga ei õnnestunud Veitmanil seda infot Simmile endale edastada, mistõttu ei saanud Simm Eestist enne süüdistuse esitamist põgeneda.
Veitman tunnistas tehtut ja on asus pärast augustis toimunud vahistamist kaitsepolitsei uurijatega koostööle.
Veitman mõisteti süüdi kolme paragrahvi alusel. Karistusseadustiku paragrahv 232 puudutab riigireetmist, paragrahv 243 asutusesise teabe kogumist ja edastamine ning paragrahv
241 seda, et ta viis asutusesiseselt turvaalalt välja salastatud teabekandjaid, selgitas riigiprokurör Inna Ombler.
Veitmaniga seoses tehti mitmeid läbiotsimisi ja leiti erinevates peidukohtadest 89 000 euro väärtuses sularaha, seda erinevates valuutades. Pangakontolt külmutati raha 90 000 euro väärtuses.
Kohtu otsusega konfiskeeriti Veitmannilt kriminaaltulu 120 000 eurot ja mõisteti tsiviilhagina välja 65 520 eurot.
Veitmanilt konfiskeeriti ka korter ja sõiduauto.
Kaitsepolitsei sõnul motiveeris Veitmani riigireetmiseks eelkõige raha, kuigi oma osa oli ka rahulolematusel tööülesannete ja karjääriga. Seejuures ei kulutanud Veitman reetmise eest saadud raha. Kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu selgitas seda sellega, et Veitman oli ilmselt teadlik, et tema tööandja hoiab oma töötajate tegevusel ja rahaasjadel pilku peal.
Veitaman edastas infot Nikolai Jermakovile ja Valeri Zentsovile
Kaitsepolitseiamet on välja selgitanud isikud, kes Venemaa Föderatsiooni eriteenistuse poolt Veitmani tegevust juhtisid ja kellele ta Eesti saladusi edastas.
Vladimir Veitmani agendijuht oli Venemaa välisluure agent Nikolai Jermakov ning Jermakovi kontaktisikuks oli Valeri Zentsov, keda laiem avalikkus teab kui Hermann Simmi värbajat.
"Jermakov on sündinud 1948. aasta veebruaris Tallinnas. Tegemist on Vene kodanikuga ja hetkel on tal kehtiv Eesti elamisluba, mis lõpeb järgmise aasta juulis. Ta on endine KGB töötaja, kes on töötanud Veitmaniga omal ajal KGBs ühes ja samas üksuses," ütles kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu.
Jermakov võttis Veitmaniga ühendust juba 1999. aastal. Kohe Veitman koostööd tegema ei hakanud, vaid tema veenmiseks kulusid mõned aastad. Esimese ümbriku salaraha said Veitaman 2002. aastal.
Seejuures polnud Jermakov SVR ohvitser, vaid juba pensionil olev kaastöötaja. Veitman kohtus Jermakoviga kolm kuni neli korda aastas, enamasti Eestis. Vaid ühel korral kohtusid nad välismaal, täpsemalt Dubrovnikus, Horvaatias. Siis oli Jermakoviga ka koos Zentsov.
Kaitsepolitseiamet kutsub üles kõiki isikuid, kes on Zentsovi või Jermakoviga kokku puutunud, kaitsepolitseisse pöörduma, sest Jermakov püüdis luua kontakte ja värvata ka teisi isikuid.
Eestis on seni vangi saadetud kaks riigireeturit
2009. aasta veebruaris mõistis Harju maakohus endise kõrge riigiametniku Herman Simmi (66) süüdi riigireetmises ja asutusesisese teabe edastamises Vene välisluureteenistusele (SVR) ning mõistis ta 12 aastaks ja kuueks kuuks vangi.
Kohus mõistis Simmilt välja kaitseministeeriumi tsiviilhagi 20 155 000 krooni ning 1,33 miljonit krooni kuritegelikul teel saadud raha.
Mullu juulis tunnistas Harju maakohus kaitsepolitseiniku Aleksei Dresseni (44) süüdi riigireetmises ja asutusesisese teabe edastamises ning karistas teda 16-aastase vangistusega.
Tema abikaasa Viktoria Dresseni (46) tunnistas kohus süüdi riigireetmises ja asutusesisese teabe edastamisele kaasaaitamises ning karistas teda kuueaastase tingimisi vangistusega viieaastase katseajaga.
Aleksei Dressenilt konfiskeeriti riigituludesse 142 900 eurot. Ühtlasi konfiskeeriti Dressenitelt läbiotsimistel leitud sularaha erinevates valuutades üle 23 000 euro väärtuses ning nende omanduses olev korter.
Aleksei Dressen alustas riigireetmist 1998. aastal, kui Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB) lõi temaga esmase kontakti, kui too viibis külas oma abikaasa vanemate juures Venemaal Kaširas.
Veitmani süüdistati selles, et ta on aastatel 2002-2011 ehk ajal, mil ta lahkus kaitsepolitseist pensionile, kogunud salastatud teavet ja edastanud seda korduvalt Vene Föderatsiooni eriteenistustele.
Täpsemalt jagas Veitman infot Vene välisluure teenistuse SVR-iga.
"Aastatel 2002-2011 kogus ja edastas Veitman korduvalt Eesti riigisaladusi Vene föderatsiooni välisluureteenistuse SVR ülesandel tegutsevatele isikutele ja samuti kogus ja edastas neile erinevate Eestis elavate isikute isikuandmeid ja muud infot, mille abil võis kahjustada Eesti huve või värvata ja kallutada teisi Eesti kodanikke võimalikuks riigireetmiseks," ütles peaprokurör Norman Aas tänasel pressikonverentsil.
Kõige konkreetsema näitena tõi kaitsepolitsei välja, et Veitman andis Vene luurele märku, et Herman Simmi tegevus on Eesti võimude poolt kõrgendatud jälgimise all. Küll aga ei õnnestunud Veitmanil seda infot Simmile endale edastada, mistõttu ei saanud Simm Eestist enne süüdistuse esitamist põgeneda.
Veitman tunnistas tehtut ja on asus pärast augustis toimunud vahistamist kaitsepolitsei uurijatega koostööle.
Veitman mõisteti süüdi kolme paragrahvi alusel. Karistusseadustiku paragrahv 232 puudutab riigireetmist, paragrahv 243 asutusesise teabe kogumist ja edastamine ning paragrahv
241 seda, et ta viis asutusesiseselt turvaalalt välja salastatud teabekandjaid, selgitas riigiprokurör Inna Ombler.
Veitmaniga seoses tehti mitmeid läbiotsimisi ja leiti erinevates peidukohtadest 89 000 euro väärtuses sularaha, seda erinevates valuutades. Pangakontolt külmutati raha 90 000 euro väärtuses.
Kohtu otsusega konfiskeeriti Veitmannilt kriminaaltulu 120 000 eurot ja mõisteti tsiviilhagina välja 65 520 eurot.
Veitmanilt konfiskeeriti ka korter ja sõiduauto.
Kaitsepolitsei sõnul motiveeris Veitmani riigireetmiseks eelkõige raha, kuigi oma osa oli ka rahulolematusel tööülesannete ja karjääriga. Seejuures ei kulutanud Veitman reetmise eest saadud raha. Kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu selgitas seda sellega, et Veitman oli ilmselt teadlik, et tema tööandja hoiab oma töötajate tegevusel ja rahaasjadel pilku peal.
Veitaman edastas infot Nikolai Jermakovile ja Valeri Zentsovile
Kaitsepolitseiamet on välja selgitanud isikud, kes Venemaa Föderatsiooni eriteenistuse poolt Veitmani tegevust juhtisid ja kellele ta Eesti saladusi edastas.
Vladimir Veitmani agendijuht oli Venemaa välisluure agent Nikolai Jermakov ning Jermakovi kontaktisikuks oli Valeri Zentsov, keda laiem avalikkus teab kui Hermann Simmi värbajat.
"Jermakov on sündinud 1948. aasta veebruaris Tallinnas. Tegemist on Vene kodanikuga ja hetkel on tal kehtiv Eesti elamisluba, mis lõpeb järgmise aasta juulis. Ta on endine KGB töötaja, kes on töötanud Veitmaniga omal ajal KGBs ühes ja samas üksuses," ütles kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu.
Jermakov võttis Veitmaniga ühendust juba 1999. aastal. Kohe Veitman koostööd tegema ei hakanud, vaid tema veenmiseks kulusid mõned aastad. Esimese ümbriku salaraha said Veitaman 2002. aastal.
Seejuures polnud Jermakov SVR ohvitser, vaid juba pensionil olev kaastöötaja. Veitman kohtus Jermakoviga kolm kuni neli korda aastas, enamasti Eestis. Vaid ühel korral kohtusid nad välismaal, täpsemalt Dubrovnikus, Horvaatias. Siis oli Jermakoviga ka koos Zentsov.
Kaitsepolitseiamet kutsub üles kõiki isikuid, kes on Zentsovi või Jermakoviga kokku puutunud, kaitsepolitseisse pöörduma, sest Jermakov püüdis luua kontakte ja värvata ka teisi isikuid.
Eestis on seni vangi saadetud kaks riigireeturit
2009. aasta veebruaris mõistis Harju maakohus endise kõrge riigiametniku Herman Simmi (66) süüdi riigireetmises ja asutusesisese teabe edastamises Vene välisluureteenistusele (SVR) ning mõistis ta 12 aastaks ja kuueks kuuks vangi.
Kohus mõistis Simmilt välja kaitseministeeriumi tsiviilhagi 20 155 000 krooni ning 1,33 miljonit krooni kuritegelikul teel saadud raha.
Mullu juulis tunnistas Harju maakohus kaitsepolitseiniku Aleksei Dresseni (44) süüdi riigireetmises ja asutusesisese teabe edastamises ning karistas teda 16-aastase vangistusega.
Tema abikaasa Viktoria Dresseni (46) tunnistas kohus süüdi riigireetmises ja asutusesisese teabe edastamisele kaasaaitamises ning karistas teda kuueaastase tingimisi vangistusega viieaastase katseajaga.
Aleksei Dressenilt konfiskeeriti riigituludesse 142 900 eurot. Ühtlasi konfiskeeriti Dressenitelt läbiotsimistel leitud sularaha erinevates valuutades üle 23 000 euro väärtuses ning nende omanduses olev korter.
Aleksei Dressen alustas riigireetmist 1998. aastal, kui Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB) lõi temaga esmase kontakti, kui too viibis külas oma abikaasa vanemate juures Venemaal Kaširas.
Toimetaja: Priit Luts, Maarja Roon