Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Arheoloogid leidsid Narva jõe äärest kiviaja lõpust pärit kalmistu

Narva jõe ääres elasid inimesed juba kiviaja lõpus. Tartu ülikooli arheoloogid on viimastel aastatel avastanud mitu tõenäolist asulakohta, aga hiljuti kaevati välja kiviaja lõpust pärit külakalmistu.
Nöörkeraamika ajajärguks nimetatakse aega 2900 kuni 2000 aastat enne Kristust ehk siis 4 kuni 5 tuhat aastat tagasi. Narva-Jõesuus leitud asulakoht ja suur kalmistu on suurim seni Läänemere idapiirkonnas avastatud tõend kiviaja lõpu inimeste tegevusest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui seni on selle perioodi hauad, mis Eestis välja kaevatud, olnud üksikud - me ei tea, kus elati ja kuidas paiknesid kalmistud nende elupaikade suhtes -, siis siin oleme välja kaevanud kiviaegse küla ja need hauad paiknevad selle küla serval. Ma loodan, et tekib mingi süsteem, mille järgi me saame tulevikus olemasolevate haudade järgi kindlaks teha, kus paiknesid asulakohad ja asulakohtade järgi selgitada, kus paiknevad hauad," selgitas TÜ ajaloo ja arheoloogia instituudi professor Aivar Kriiska.

Üle nelja tuhande aasta vanad inimluud on säilinud halvasti, aga hauda kaasa pandud esemete seas on erakordseid leide.

"Nendele inimestele on kaasa pandud toonaseid huvitavaid esemeid. Hauast on leitud üks kivikirves ja kolm keraamilist peekrit. Seni on leitud vaid üks taoline peeker, nii et on võimalus senisest põhjalikumalt uurida seda ajajärku Eesti ajaloos," rääkis Kriiska.

Narva jõe äärseid asulakohti hakati põhjalikult uurima neli aastat tagasi. Tartu ülikooli arheoloogid on seda teinud koos Soome harrastusarheoloogia ühinguga Hanko.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: