Kolmandik Eesti leibkondadest on aiapidajad ({{commentsTotal}})

Postimees/Scanpix
Postimees/Scanpix
Peaaegu iga kolmas Eesti leibkond kasvatab oma tarbeks põllu- või aiasaadusi, selgus statistikaameti andmetest.
Lisaks ligi 20 000 põllumajanduslikule majapidamisele on Eestis umbes 175 000 põllumajanduslikku kodumajapidamist, kirjutas statistikaamet oma blogis.

Põllumajanduslikes kodumajapidamises on põllumajandusmaad alla ühe hektari.

Kui 2000. aastate alguses paistis kodumajapidamiste arv kahanevat eriti hoogsalt, siis arvu mõningane suurenemine pärast 2004. aastat lubab arvata, et tegemist on kriisiaastate mõjuga.

Praegused andmed viitavad, et majanduslik ebakindlus on huvi oma tarbeks aiasaaduste kasvatamise vastu taas suurendanud.

Ootuspäraselt tegelevad aiapidamisega enam maapiirkonnas elavad leibkonnad, kellest umbes pooltel on aiamaa või mõned koduloomad.

Samas tegeleb aiapidamisega umbes iga viies linnalises asulas elav leibkond.

Kui muru ja lillepeenarde olemasolu ei loeta põllumajanduslikuks tegevuseks, siis viljapuid ja marjapõõsaid omav leibkond liigitub juba aiapidajaks.

Kodumajapidamiste rohumaa pind on aga 2001. aastaga võrreldes vähenenud rohkem kui neli korda. Ligi kaks korda on vähenenud ka kartuli ning viljapuu- ja marjaaedade pind.

Samal ajal on pisut suurenenud nii katmik- kui ka avamaaköögivilja ning maasikate ja muude kultuuride pind.

"Paistab, et vähemaks on jäänud just nende kultuuride all olevat maad, mille harimiseks on tarvis masinaid," märkis statistikaamet.

Pinnad vähenevad selliseks, et neid on jõukohane harida väiksemate aiamasinatega või lausa ilma eriseadmeteta.

See, et vähemaks on jäänud viljapuu- ja marjaaedu, näitab, et vanade välja langevate viljapuude ja marjapõõsaste asemele sageli enam uusi ei istutata.

Kui rohumaad oma loomade tarbeks omab ainult 5% põllumajanduslikest kodumajapidamistest, siis viljapuu- ja marjaaed on peaaegu kõigil (98%).

Rohkem kui pooled põllumajanduslikud kodumajapidamised kasvatavad oma tarbeks kartulit ja veel enamal on köögivilja või maasikaid avamaal või kasvuhoonetes.

Avamaaköögivilja ja maasikaid kasvatatakse keskmiselt 77, kartulit keskmiselt 182 ruutmeetril. Kasvuhoone on keskmiselt ligi 20 ruutmeetri suurune.

Viljapuu- ja marjaaed, mis vähem hoolt nõuab, on keskmiselt 145 ruutmeetri suurune.

Kodumajapidamiste kasutuses olev põllumajandusmaa moodustab kogu põllumajandusmaast vaid 0,9% (2001. aastal 2,1%).

Aiakultuuride ja kartuli kasvatamisel on aga kodumajapidamiste osatähtsus märkimisväärne.

Pinna järgi arvestatuna on kodumajapidamistes isegi üle 80% kogu Eesti katmikköögiviljast, pea 50% puuviljadest ja marjadest, 36% avamaaköögiviljast ja maasikatest ning 23% kartulist.

"See näitab, et vähemalt suveperioodil on kolmandikul leibkondadel mitmeid aiasaadusi ja kartulit omast käest võtta."

Erinevalt taimekasvatusest on loomakasvatuses kodumajapidamistel oluline osa vaid mesinduses: 43% mesilasperedest peetakse kodumajapidamistes.

Kodumajapidamiste lindude ja muude loomade osatähtsus on väga väike.

Toimetaja: Oliver Kahu



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: