Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Rooslepa kabelist varastati väärtuslik kirikuvara
Eile öösel varastati Noarootsist Rooslepa kabelist väärtuslik kirikuvara, mis toodi hiljuti Rootsist, kus see oli 1944. aastast hoiul.
Noarootsi vallavanema Annika Kapi sõnul hakkas kabeli signalisatsioon tööle eile öösel kl 1.24. Politsei on sündmuspaiga üle kontrollinud, kirjutab portaal Läänlane.
Kirikuvara oli võõrvõimu eest Rootsi hoiule viidud. 22 eset hoiti Stockholmi riiklikus ajaloomuuseumis ja toodi tänavu juuli alguses Noarootsi taas vaatamiseks.
Rooslepa kabelisse tagasi jõudnud esemeist kõige väärtuslikum oli umbes 370 aastat vana hõbedast ja kullatud armulauakarikas. Esemete hulgas oli mitu väärismetallist asja, kuid oli ka lihtsaid esemeid. Tagastatud vara hulgas oli näiteks praeguse Rootsi kuninga vanaisa portreefoto. Tollal veel kroonprints olnud Gustaf Adolf, hilisem kuningas Gustaf VI Adolf käis Rooslepas 1932. aastal.
Kirikuvara viisid eestirootslased Rootsi 1944. aastal, kui okupatsiooni eest põgenesid. Algul oli vara Rootsi Sparbankenis ja seda varjati, et Nõukogude Liit ei saaks vara tagasi nõuda. "Seal ei olnud mitte ainult Rooslepa kabeli varad, seal olid ka Vormsi, seal olid ka Ruhnu varad," rääkis Noarootsi vallavanem 8. juulil "Aktuaalsele kaamerale".
Roosleppa jõudnud asjadel on suur emotsionaalne väärtus. Esemete väärtus rahas vallavanem ei avaldanud.
Kõik esemed 1835. aastal ehitatud Rooslepa kabelisse vitriini vaatamiseks polnud pandud, sest need olid liiga väärtuslikud, kuigi varaste eest peaks kabel olema piisavalt hästi kaitstud.
Turvafirmaga lepingut pole
Rooslepa kalmistu heakorratööline Maire Kriis ütles Läänlasele, et tema poleks saanud kirikuvara vargust ära hoida, sest elab kolme kilomeetri kaugusel ning kabelisse peaks ta minema jala.
"Olen 0,5 kohaga tööl. Ma reageerin, aga mitte koheselt ja veel öösel," lausus Kriis. Ta ütles, et nägi häireteadet telefonis hommikul ja läks siis kohale. "Tegin ringi ümber kabeli. Esmapilgul vaatasin, et uksed-aknad on kinni, ei paistnud midagi välja. Tulin tagasi koju. Valeväljakutseid on kogu aeg ja see on tavaline, et signalisatsioon hakkab tööle," jutustas ta.
Kuna keegi oli võimaliku sissemurdmise kohta vallavalitsusse teatanud ja vallast teavitati Kriisi, läks ta kabelit uuesti kontrollima. "Läksin sisse ja siis oli pilt selge," lausus Kriis. "Vitriinkapp oli ära lõhutud, klaasid sisse löödud, kabelipõrand oli kilde täis ja kõik asjad vitriinist ära viidud. Sisse oli tuldud vitriinkapi poolsest aknast. Väljast oli küüned taha pandud ja lahti tõmmatud."
Kriisi sõnul helistas ta kohe politseisse, kes käis ka kohapeal asja uurimas.
Kriis märkis, et rääkis ka politseiga sel teemal, kuidas häire korral reageerimine peaks käima ja kes peaks kohale tulema. "Samamoodi politsei ütles, et see ei olegi loogiline, kui häire tuleb ja mina hakkan kodust astuma. Kui kohale jõuan, siis ei ole seal enam midagi alles."
Kalmistul heakorratöölisena töötavale naisele oleks murdvarastega kohtumine ka ohtlik. "Ei tohikski minna, saad kangiga otsa ette," ütles Kriis. "Selliste asjade jaoks on turvafirmad."
Turvafirmaga aga Rooslepa kabeli signalisatsioon ühendatud polnud.
Kõik esemed olid kindlustamata
Kuna turvafirmaga Noarootsi vallavalitsusel lepingut polnud, sinna häireteade ka ei jõudnud. Haapsalu politseijaoskonna kriminaaltalituse juhi Andrei Taratuhini sõnul võiks seesuguse häiresüsteemi puhul siiski vastutav isik sündmuspaigal käia. Samas rõhutas ta, et eraisiku sekkumine võib olla kahjulik, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Ma ei tea, kas vallavalitsusel on välja töötatud mingi häireteatele reageerimise kord. Kas ta oleks pidanud sinna minema üksi, oleks pidanud appi kutsuma või oleks pidanud koheselt politseile teatama. Seda hetkel ei tea," rääkis Taratuhin. Tema sõnul oleks mõistlik, et nii väärtusliku kirikuvara puhul on leping turvafirmaga.
Noarootsi vallavanema Annika Kapi sõnul oli vara kabelisse tuues ka plaan sinna turvakaamerad panna.
Rootsi poole pealt oli esitatud nõue, et kabelis oleks signalisatsioon. "Signalisatsioon on siin olemas ja see reeglina töötab," märkis Kapp.
Aga sellest konkreetselt väga suurt abi ei ole, kui inimene on kolme kilomeetri kaugusel. "No tegelikult on ikka: saab ju võtta telefoni, helistada politseisse," vaidles Kapp.
Miks nii ei läinud, seda alles selgitatakse.
Juuli alguses Rootsist tagasi jõudnud kirikuvara üks vanim ja kõige väärtuslikum ese oli umbes 370 aastat vana hõbedast ja kullatud armulauakarikas. Kokku oli esemeid 22. Metallist esemete väärtus ainuüksi metallina on umbes 3500 eurot. Kõigi esemete koguväärtus on palju suurem, kuid täpne summa pole teada.
Kõik ajaloolised esemed olid kindlustamata.
Rooslepas asus puitkabel juba 1627. aastast, kuid see viidi 1834. aastal Sutlepa kalmistule. Kivist kabel kerkis Roosleppa 1835. aastal. Okupatsiooni ajal tulistasid nõukogude armee sõdurid Rooslepa kabeli pihta märki ja hoone oli varemeis. Kümme aastat koguti kabeli taastamiseks raha ning kabel avati taas 2007. aastal.
[flowplayer]://media.err.ee/uudised/uudised:2013-07-23_AK_kabel.mp4[/flowplayer]
Kirikuvara oli võõrvõimu eest Rootsi hoiule viidud. 22 eset hoiti Stockholmi riiklikus ajaloomuuseumis ja toodi tänavu juuli alguses Noarootsi taas vaatamiseks.
Rooslepa kabelisse tagasi jõudnud esemeist kõige väärtuslikum oli umbes 370 aastat vana hõbedast ja kullatud armulauakarikas. Esemete hulgas oli mitu väärismetallist asja, kuid oli ka lihtsaid esemeid. Tagastatud vara hulgas oli näiteks praeguse Rootsi kuninga vanaisa portreefoto. Tollal veel kroonprints olnud Gustaf Adolf, hilisem kuningas Gustaf VI Adolf käis Rooslepas 1932. aastal.
Kirikuvara viisid eestirootslased Rootsi 1944. aastal, kui okupatsiooni eest põgenesid. Algul oli vara Rootsi Sparbankenis ja seda varjati, et Nõukogude Liit ei saaks vara tagasi nõuda. "Seal ei olnud mitte ainult Rooslepa kabeli varad, seal olid ka Vormsi, seal olid ka Ruhnu varad," rääkis Noarootsi vallavanem 8. juulil "Aktuaalsele kaamerale".
Roosleppa jõudnud asjadel on suur emotsionaalne väärtus. Esemete väärtus rahas vallavanem ei avaldanud.
Kõik esemed 1835. aastal ehitatud Rooslepa kabelisse vitriini vaatamiseks polnud pandud, sest need olid liiga väärtuslikud, kuigi varaste eest peaks kabel olema piisavalt hästi kaitstud.
Turvafirmaga lepingut pole
Rooslepa kalmistu heakorratööline Maire Kriis ütles Läänlasele, et tema poleks saanud kirikuvara vargust ära hoida, sest elab kolme kilomeetri kaugusel ning kabelisse peaks ta minema jala.
"Olen 0,5 kohaga tööl. Ma reageerin, aga mitte koheselt ja veel öösel," lausus Kriis. Ta ütles, et nägi häireteadet telefonis hommikul ja läks siis kohale. "Tegin ringi ümber kabeli. Esmapilgul vaatasin, et uksed-aknad on kinni, ei paistnud midagi välja. Tulin tagasi koju. Valeväljakutseid on kogu aeg ja see on tavaline, et signalisatsioon hakkab tööle," jutustas ta.
Kuna keegi oli võimaliku sissemurdmise kohta vallavalitsusse teatanud ja vallast teavitati Kriisi, läks ta kabelit uuesti kontrollima. "Läksin sisse ja siis oli pilt selge," lausus Kriis. "Vitriinkapp oli ära lõhutud, klaasid sisse löödud, kabelipõrand oli kilde täis ja kõik asjad vitriinist ära viidud. Sisse oli tuldud vitriinkapi poolsest aknast. Väljast oli küüned taha pandud ja lahti tõmmatud."
Kriisi sõnul helistas ta kohe politseisse, kes käis ka kohapeal asja uurimas.
Kriis märkis, et rääkis ka politseiga sel teemal, kuidas häire korral reageerimine peaks käima ja kes peaks kohale tulema. "Samamoodi politsei ütles, et see ei olegi loogiline, kui häire tuleb ja mina hakkan kodust astuma. Kui kohale jõuan, siis ei ole seal enam midagi alles."
Kalmistul heakorratöölisena töötavale naisele oleks murdvarastega kohtumine ka ohtlik. "Ei tohikski minna, saad kangiga otsa ette," ütles Kriis. "Selliste asjade jaoks on turvafirmad."
Turvafirmaga aga Rooslepa kabeli signalisatsioon ühendatud polnud.
Kõik esemed olid kindlustamata
Kuna turvafirmaga Noarootsi vallavalitsusel lepingut polnud, sinna häireteade ka ei jõudnud. Haapsalu politseijaoskonna kriminaaltalituse juhi Andrei Taratuhini sõnul võiks seesuguse häiresüsteemi puhul siiski vastutav isik sündmuspaigal käia. Samas rõhutas ta, et eraisiku sekkumine võib olla kahjulik, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Ma ei tea, kas vallavalitsusel on välja töötatud mingi häireteatele reageerimise kord. Kas ta oleks pidanud sinna minema üksi, oleks pidanud appi kutsuma või oleks pidanud koheselt politseile teatama. Seda hetkel ei tea," rääkis Taratuhin. Tema sõnul oleks mõistlik, et nii väärtusliku kirikuvara puhul on leping turvafirmaga.
Noarootsi vallavanema Annika Kapi sõnul oli vara kabelisse tuues ka plaan sinna turvakaamerad panna.
Rootsi poole pealt oli esitatud nõue, et kabelis oleks signalisatsioon. "Signalisatsioon on siin olemas ja see reeglina töötab," märkis Kapp.
Aga sellest konkreetselt väga suurt abi ei ole, kui inimene on kolme kilomeetri kaugusel. "No tegelikult on ikka: saab ju võtta telefoni, helistada politseisse," vaidles Kapp.
Miks nii ei läinud, seda alles selgitatakse.
Juuli alguses Rootsist tagasi jõudnud kirikuvara üks vanim ja kõige väärtuslikum ese oli umbes 370 aastat vana hõbedast ja kullatud armulauakarikas. Kokku oli esemeid 22. Metallist esemete väärtus ainuüksi metallina on umbes 3500 eurot. Kõigi esemete koguväärtus on palju suurem, kuid täpne summa pole teada.
Kõik ajaloolised esemed olid kindlustamata.
Rooslepas asus puitkabel juba 1627. aastast, kuid see viidi 1834. aastal Sutlepa kalmistule. Kivist kabel kerkis Roosleppa 1835. aastal. Okupatsiooni ajal tulistasid nõukogude armee sõdurid Rooslepa kabeli pihta märki ja hoone oli varemeis. Kümme aastat koguti kabeli taastamiseks raha ning kabel avati taas 2007. aastal.
[flowplayer]://media.err.ee/uudised/uudised:2013-07-23_AK_kabel.mp4[/flowplayer]
Toimetaja: Sven Randlaid