Postimees kirjutab, et TV3 Seitsmeste uudiste poole pöördus inimene, kellelt oli varastatud mobiiltelefon ning inimese lootus oli, et ilmselt vahetatud SIM-kaardiga seade leitakse mobiilpositsioneerimise abil siiski kiirelt üles.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juhi Priit Pärkna sõnul seda aga tegema ei hakata, sest tuleb mõista, et jälitustoimingute tegemine on inimõiguste äärmuslik riive ja neid viiakse läbi äärmuslikel juhtudel, kui kõik muud toimingud on tehtud.

Andmekaitseinspektsiooni avalike suhete nõunik Stiina Liivrand ütles, et kui mobiiltelefoni positsioneeritakse politsei menetluse raames, siis vastuolu andmekaitsega ei teki, sest isikuandmeteks muutuvad need andmed siis, kui isik telefoni taga oleks otseselt tuvastatav.

Pärkna sõnul pole aga mobiiltelefonide otsimine sel moel politsei jaoks lihtsalt mõeldav, sest siis jääksid tõenäoliselt uurimata rasked juhtumid - tapmised, narkokuriteod, korruptsioonijuhtumid jne.

Samuti ei garanteerivat mobiilpositsioneerimine Pärkna sõnul telefoni leidmist, sest näiteks võib positsioneerimine näidata telefon asumist Raekoja platsil, kuid seal viibib lisaks arvatavale vargale veel paarsada inimest.

Priit Pärkna tunnistas "Aktuaalsele kaamerale", et kõik jälitustoimingud laias mõistes riivavad inimeste põhiõigusi. "Kuid vastavalt seadusele on neid kõike võimalik teostada, on see siis prokuratuuri või kohtu loal. Kui vaja, siis politsei neid ka teeb," lisas ta.

Pärkna rõhutas, et mobiili positsioneerimine on jälitustegevus. "1. jaanuarist jõustunud seadusemuudatused reguleerisid teatud jälitusttoimingute liiki küll, kuid mitte positsioneerimist. Positsioneerimine on jälitustoiming," märkis ta.