X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Kurikuulus häkker pandi taas vangi

{{1374836220000 | amCalendar}}
Autor/allikas: Postimees/Scanpix
Tartu maakohus saatis täna kurikuulsa häkkeri Artur Boiko arvutikuritegude ja kohtuniku tapmisega ähvardamise eest reaalselt vangi.
Kohus tunnistas Boiko (48) süüdi katses pääseda arvutisüsteemi selle kaitse kõrvaldamisega, avalike teenuste osutamise takistamises arvutisüsteemi ebaseaduslikult andmeid sisestades ning kohtuniku tapmisega ähvardamises.

Kohus karistas alates mullu 3. oktoobrist vahi all viibivat Boikot nende kuritegude eest kahe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega ning liitis juurde tema varasema kandmata karistuse, mistõttu tema lõplikuks karistuseks kujunes kolme aasta, kahe kuu ja üheksa päeva pikkune vangistus. 

Sama karistust nõudis kohtuvaidluses Boikole ka riigiprokurör Kati Miitra. Kaitsja Gennadi Kull leidis, et Boiko tuleks õigeks mõista. 

Kuriteoga tekitatud tsiviilhagi katteks peab Boiko Eesti vabariigi kasuks tasuma 645,24 eurot ning menetluskulude katteks 6194 eurot.

Boiko kasutas kuritegude toimepanemisel andmebaasi, mis sisaldas 1 417 454 Eesti elaniku isikukoodi.

Gennadi Kull ütles ERR-i uudisteportaalile, et vaidlustab maakohtu otsuse kindlasti Tartu ringkonnakohtus. "Sisuliselt karistatakse inimest selle eest, et ta avastab turvaaugu," nentis Kull.

Riigiprokuratuuri süüdistuse järgi sisenes Boiko 2011. aasta detsembris Sertifitseerimiskeskus AS-i serveris asuvale testlehele ja suunas sinna nädala jooksul automatiseeritud päringute programmi kasutades üle 2,3 miljoni päringu.

Uurimine tuvastas, et päringute eesmärk oli viia kokku isikukood ning isikukoodiga seotud mobiiltelefoni abonentnumber, et tuvastada inimesed, kellel oli olemas Mobiil-ID kasutamise sertifikaat.

Süüdistus märkis, et Boiko valmistas nii ette ebaseaduslikku juurdepääsu registrite ja infosüsteemide keskuse arvutisüsteemidele, selle kaitset kõrvaldades.

Seejärel alustas Boiko ebaseaduslikku juurdepääsu arvutisüsteemile kasutades selleks saadud Mobiil-ID kasutajate andmeid ja automatiseeritud päringute programmi.

Süüdistuse järgi suunas Boiko mullu jaanuaris mitmelt IP-aadressilt identifitseerimispäringud registrite ja infosüsteemide keskuse poolt hallatavale kinnisvaraportaalile, et saada juurdepääs portaali kasutajakontodele kontode omanike Mobiil-ID identifitseerimise kaudu.

Süüdistuse kohaselt jäi Boiko kuritegu tema tahtest sõltumatult lõpule viimata, kuna tal ei õnnestunud juurdepääsu ühelegi kasutajakontole saada.

Lisaks sai Boiko süüdistuse, et ta suunas registrite ja infosüsteemide keskuse hallatavale avalikku teenust osutavale kinnisvaraportaalile 1833 identifitseerimispäringut, mistõttu portaali haldaja oli sunnitud välja lülitama portaali Mobiil-ID identifitseerimisvõimaluse, et vältida süsteemi ülekoormamist ja raskendada teiste isikute identifitseerimist. 

Süüdistus märkis, et päringute suunamisega häiris Boiko ebaseaduslikult arvutisüsteemi toimimist ja takistas registrite ja infosüsteemide keskuse poolt avalike teenuste osutamist.

Samuti oli registrite ja infosüsteemide keskus sunnitud tegema lisaarendusi, et lisaks mobiiltelefoni numbrile Mobiil-ID autentimise tegemiseks küsitaks kasutaja käest ka isikukoodi. Sellega tekitas Boiko registrite ja infosüsteemide keskusele materiaalset kahju 645,24 eurot.

Häkker ähvardas kohtunikku

Boiko sai ka süüdistuse Harju maakohtu kohtuniku ähvardamises vägivalla ja tapmisega, kuna ta saatis enda elektronpostiaadressilt kohtuniku elektronpostiaadressile vastava sisuga e-kirja.

"Kas te olete juba ostnud kuulikindla vesti ja pähe kiivri? Või on Teil ihukaitsja suure püstoliga pükste peal - see on nii sümboolne minu kaebuse kontekstis," kirjutas Boiko kohtunikule.

Oma ähvarduse tõsiseltvõetavuse kinnituseks edastas Boiko kohtuniku poolt juhitavate kohtuistungite ajad ja kohtusaalid ning teatas, et kohtuniku elukoha aadress ja auto, millega ta liigub, ei ole riigisaladus.

Süüdistus märkis, et enne ähvardust sisaldavat kirja oli Boiko mullu juulis saatnud kohtunikule elektronkirja, milles viitas kinnistusraamatu andmete täpsusega kohtuniku elukoha aadressile ning soovi edastada kohtunikule nõudekiri viimase poolt temale tekitatud kahju hüvitamiseks.

Ähvarduse põhjuseks oli Boiko kättemaksuhimu jõustunud kohtuotsuse eest, millega kohtunik ta 2010. aasta kevadel arvutivõrgu kahjustamise ja arvutiviiruse levitamise eest kaheks aastaks ja seitsmeks kuuks vangi saatis.

Lisaks mõistis kohus temalt toona välja üle 6,5 miljoni krooni ehk 426 524 eurot ja konfiskeeriti temalt kolm lauaarvutit ja sülearvuti.

Süüdistuse kohaselt tekitas Boiko ähvarduskiri kohtunikus hirmutunde, et too võib kättemaksuks täide viia reaalse rünnaku tema või tema lähedaste elu ja tervise vastu või rikkuda ja hävitada olulises ulatuses temale kuuluvat vara.

Boiko varasem arvutkuritegevus

2010. aasta augustis jõustus Eesti ettevõtete vastu küberrünnakuid korraldanud Boiko süüdimõistmine arvutikahjurluses, kui riigikohus ei võtnud tema kaitsja kaebust arutusele. Ühtlasi jäi jõusse Boikole mõistetud reaalne vanglakaristus ja temalt üle 6,5 miljoni krooni väljamõistmine.

Nii pidi Boiko kohtuotsuse kohaselt hüvitama AS IF Eesti Kindlustusele 5 112 782 krooni, telekommunikatsioonifirmale Starman 1 429 229 krooni ja 30 senti ning AS-ile Elion 18 300 krooni.

Küberrünnakutes kannatanud Microlink Eesti AS ja portaal Delfi Boiko vastu tsiviilhagi ei esitanud.

Maakohus mõistis Boikole sama karistuse, mida nõudis talle kohtuvaidluses Põhja ringkonnaprokurör Tambet Grauberg ning hiljem jättis maakohtu otsuse muutmata ka Tallinna ringkonnakohus.
 
Süüdistuse järgi korraldas Boiko 2004. aasta juulis Microlink Eesti AS-i vastu küberrünnaku, kui käivitas arvutiprogrammi, mis pommitas Microlinki tuhandete päringutega, mis kahjustasid oluliselt firma tegevust.

Süüdistuse kohaselt oli Boiko tegevus motiveeritud sellest, et Mocrolink müüs talle tema hinnangul viletsa arvuti nig ta otsustas  firmale vastata küberrünnakuga.

Samasuguseid küberrünnakuid korraldas Boiko erinevatel aegadel ning viha- ja solvumismotiividel ka Delfi portaali, telekommunikatsioonifirma Starman ja AS IF Eesti Kindlustus vastu ning viimase vastu suunatud rünnakud mõjutasid ka politseiameti ning registrite ja infosüsteemide keskuse servereid.

Süüdistus märkis, et Boiko kasutas rünnakute korraldamiseks kaughaldustarkvara Radmin, millega ta võttis oma kontrolli alla võõrad arvutid üle ning ummistas nende kaudu masspostitusega e-posti servereid.

Boiko end kuritegudes süüdi ei tunnistanud ning väitis, et tema arvuti kaudu tegutses kuritegelikult keegi teine.

Boiko vabanes vanglast 2011. aasta 7. veebruaril tingimisi enne tähtaega.

Toimetaja: Marek Kuul

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: