Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Mihhail Lotman: vihakommentaarides on süüdi ka ajakirjanikud

Mihhail Lotman festivali organiseerijad
Mihhail Lotman festivali organiseerijad
Solvavad kommentaarid veebis avaldatud artiklitele jäävad osaliselt ka nende ajakirjanike südametunnistusele, kes kirjutavad madala kvaliteediga lugusid üksnes kindlatel teemadel ja provotseerivad lugejaid "löövate" pealkirjadega.
Eesti esimesel Arvamusfestivalil Paides arutelul "Vihakõne ravi" osalenud semiootik ja poliitik Mihhail Lotman rääkis, et tarkadele artiklitele kirjutatakse reeglina ka mõistlikke kommentaare, kuid selliseid artikleid kohtab internetis  üha vähem, vahendas ERR-i venekeelne uudisteportaal.

"Delfis ei saa ajakirjanik aru, millest ta kirjutab.  Kommentaarides tuleb ette professionaalide diskussiooni, mis sageli ületab Vikipeedia taseme," rääkis Lotman, kelle sõnul ei ole asi internetis.

"Juba Sokrates hoiatas, et kirjaoskus põhjustab suurt kahju, kuna inimene kirjutab igasuguseid lollusi, mida kõik hiljem loevad. Kui leiutati trükipress, arvasid kõik, et trükkima hakatakse ainult piiblit, kuid hiljem ilmusid raamatud nõidadest ja vampiiridest, mida trükipressi leiutaja kuidagi ei oodanud.

Seesama juhtus nüüd arvutitega - need leiutati ühel eesmärgil, aga praegu kasutatakse neid peamiselt mängudeks."

Semiootiku arvates ei ole asi selles, et inimesed oskavad kirjutada, vaid selles, et nad ei oska lugeda.

Samal arutelul osalenud IT-visionäär Linnar Viik ütles, et ta tahaks, et eelkõige internetiväljaannete kvaliteet tõuseks uuele ja kõrgemale tasemele.

Seni peavad aga ajakirjanikud tema sõnul tootma üha rohkem väikseid, lihtsakoelisi ja elementaarsele intriigile rajatud artiklikesi, mille läbilugemisest ei saa lugeja midagi.

"Pool miljonit inimest loevad Delfi kommentaare. Kas need kommentaarid rikastasid inimesi, kas nende elu muutus paremaks? Või on kõik, mis jäi, vaid statistika reklaamiandjate ja finantsjuhtide jaoks," küsis Viik.

Viigi sõnul tunnistavad meediaväljaanded, et artiklite kommentaarid on artiklite osa ning seepärast peavad nad vastutama kommentaaride sisu eest.

"Vihkamise probleem ühiskonnas ei oleks nii terav, kui väljaanded tegeleksid kommentaaridega ja juhiksid neid. Tehke seda, ja õnnelikumaks muutuvad mitte üksnes lugejad, vaid ka teie ajakirjanikud, ning ühiskond muutub puhtamaks," kutsus ta veebiväljaannete toimetajaid üles.

Viik märkis samuti, et Eesti massiteabevahendites on järjest vähem kommentaare, milles on mingi sisukas arvamus, mis saaks ühiskonda edasi viia.

Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald kinnitas omakorda, et solvavaid ja vaenu õhutajaid kommentaare kirjutab portaalis vaid väike inimrühm. Tema arvates tähendaks kommenteerimise sulgemine kõigile, et lugejad ei saaks enam jagada oma rõõmu, kui Gerd Kanter võidab medali või Eesti esineb Eurovisionil, aga ka pakkuda abi kriitilises olukorras, mida artiklis kirjeldatakse. Soonvald nõustus aga sellega, et midagi tuleb muuta, et kommentaarid muutuksid sisukamaks.

Soonvald lisas, et Skandinaavias muudeti pärast Breiviki juhtumit internetis kommenteerimise reegleid, et ära hoida rahvuste vahelisi konflikte.

Toimetaja: Heikki Aasaru

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: