X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Uuring: vähihaigete taastusravi kättesaadavust tuleb parandada

{{1378384440000 | amCalendar}}
Autor/allikas: Postimees/Scanpix
Eesti vähiliidu ja poliitikauuringute keskuse Praxis koostöös valminud analüüs tõi välja vajaduse parandada vähidiagnoosiga inimeste taastusravi ja toetavate teenuste kättesaadavust.
Kõige olulisem on elu jooksul vähidiagnoosi saanud inimeste jaoks nende füüsiline tervis ning mõneti loogiliselt selgus, et võrreldes teiste elanikerühmadega on vähiga kokkupuutunud inimeste elukvaliteet halvem, vahendasid ERRi raadiouudised.

Eesti taastusarstide seltsi juhatuse liige, doktor Eve Sooba rääkis ETV saates "Terevisioon", et madalaima hinnangu saidki füüsiline ja ka psühholoogiline heaolu.

"40% inimestest mainis elukvaliteedi juures füüsilist tervist just kõige olulisema asjana. Taastusravi on üks kindel raviliik nii füüsilise kui ka psühholoogilise tervise taastamiseks. Kuskil 31% soovis taastusravi, 9% sai taastusravi," ütles Sooba.

"Millegipärast on riiklikul tasandil otsus selline, et kiired asjad lahendame ära ja teiste raviliikide seas on taastusravi nagu pisikene vend, kellel justkui oleks pool jalga puudu - taastusravi rahastus ei ole proportsioonis teiste erialade ravivajadusega. See ei ole õige. Sellega produtseerime meile puudega inimesi ja riigile endale hoopis suuremaid kulutusi," lisas ta.

Puudu jääb ka muudest toetavatest teenustest, teisiti öeldes tunnevad inimesed puudust nõustamisest ja jäävad oma diagnoosiga lihtsalt üksi.

Uuringu üks autoritest, Praxise analüütik Gerli Paat-Ahi ütles, et tihti puudub patsientidel info, et on olemas erinevad organisatsioonid, kes pakuvad erinevaid toetava ravi võimalusi.

"Selles suhtes tuleks kõigepealt vaadata, et patsientidel oleks olemas info, mis faasis ja kust oleks võimalik toetavaid teenuseid saada. Sealjuures on hästi oluline igasugune nõustamine. Üks, mis kohe ka välja tuli, oli see, et paljud patsiendid ei saa diagnoosijärgset nõustamist - nad jäävad oma murega kohe alguses üksi. Tegelikult tuleks suunata erinevad tegevused ja meetmed just sinna, kuidas patsienti kohe diagnoosi järgselt nõustada," sõnas ta.

Nii Eve Sooba kui ka Gerli Paat-Ahi rõhutasid, et kui vähidiagnoosi saanud inimestega tegeleda nõustamisest taastusravini, ehk haiguse algusest kuni haiguse lõpuni, oleks see lõppkokkuvõttes ka riigile odavam, rääkimata inimeste paremast tervisest.

Toimetaja: Inga-Gretel Linkgreim

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: