Järjest rohkem eestlasi leiab enda jaoks islamiusu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Kuigi statistika kohaselt ei ole eestlastest moslemite arv viimase kümne aasta jooksul palju muutunud, näitab tegelik seis märksa jõulisemat islamiusku pöördunute pealevoolu ja seda eelkõige noorte hulgas.

25-aastane Aivar Loopalu on kodumaal tagasi alles teist nädalat. 15 kuud õppis ta araabia keelt ja islamit Egiptuses. Varem on ta läbinud misjonäri lühikursuse Malaisias. Veel sel sügisel tahab ta minna palverännakule Mekasse ning lähitulevikus, kui Jumal on armuline, loodab ta õppima pääseda Saudi Araabiasse. Loopalu on moslem juba viiendat aastat, vahendas ETV saade "Pealtnägija".

Tallinna lennujaama kõrval, Ülemiste City uhke ärikvartali südames asub Eesti ainus mošee. Pühakoda üles leida ei olegi nii lihtne, kuna pealtnäha on see üks büroohoone paljudest. Kuid ilmselt rabab paljusid tõsiasi, et järjest rohkem astub selle Keevise tänava mošee uksest sisse eestlaseid.

"Ma palvetan viis korda päevas. Ma elan täiesti tavalist elu, aga ma olen hea, ma ei klatši enam, mis mina kui tüüpiline Eesti tüdruk enne religiooni tegin. Klatš - minu arust vestlust ei olnudki ilma selleta. Ma olen heategevuses palju. /.../ Kui ma peaks islami ühe lausega kokku võtma, siis see on lihtsalt õpetus, kuidas olla hea inimene," selgitas 21-aastane Kätlin.

Kätlin teab, et Eesti ühiskonnale on islam täna veel kauge ja võõras. Hirm teadmatuse ees tekitab aga tihti erinevaid müüte, mis võivad kergelt muutuda vihaks. See on ka põhjus, miks nii Kätlin kui 37-aastane Egle ei rääkinud "Pealtnägijas" oma näoga.

"Kui asi puudutaks ainult mind, ma läheks kas või oma maja katusele plakatiga ja karjuks, et jumal tänatud, ma olen leidnud oma õige tee ja ma olen nii õnnelik ja ma loodan, et te kõik leiate oma õnne. Ma olen lihtsalt aktivist, rõõmupall ja ma tahaks kõigile lihtsalt headust ja rõõmu, et nad oma südames saaksid tunda seda, mida mina tunnen. Isegi kui mitte islami näol," rääkis Kätlin, kes ei näita end, kuna kaitseb oma perekonda. "Ma ei taha neile ka haiget teha, sest nad ei ole väga õnnelikud selle üle," tõdes ta.

Ka Egle pelgab, kuidas ühiskond tema valikule reageerib. "Asi ei olegi minu kartmises tegelikult, kuna ma ei ela üksi ja mul on terve suur perekond ja ka lapsed, siis tahan hoida lihtsalt tagasi ja leida ise oma tee, et saaksin rahulikult sellel teel areneda ja leida oma väljund. Seetõttu ma leian, et ma ei peaks praegu oma perekonda oma väljaütlemistega ja mõtlemistega sedavõrd mõjutama. Ma ei tea ju, kuidas ühiskond reageerib selle peale," selgitas ta.

Müüt süüdistab moslemi levimises noori eestlannasid

Pole mingi saladus, et üks ühiskonnas leviv müüt süüdistab just noori eestlannasid selles, et islam on Eestis järjest enam levima hakanud. Ja tõepoolest, moslemitega abiellunud naiste arv on kümne aastaga kindlasti kasvanud, kuid Kätlini ja Egle lugu on sootuks teisest ooperist. Nad on klassikalised konvertiidid.

"Ma olen noor, ma ei ole olnud abielus, ma ei ole olnud üheski vägivaldses suhtes, mul ei ole lapsi, mul ei ole olnud elutraumasid. Ma olen lihtsalt tavaline noor õnnelik Eesti tüdruk ja lihtsalt leian, et mulle on antud mõistus ja ma pean seda kasutama. Ma ei teadnud religioonidest mitte midagi, mind kasvatati ateistiks ja ühel päeval, kui ma arenesin, kasvasin üles, ma tahtsin seda maailma mõista," seletas Kätlin.

Egle sõnul on islam tulnud aja jooksul ise tema juurde. "See on rahulik enda leidmise tee ja see ei olnud niimoodi, et ma ärkasin üles ja tundsin, et ma olen nüüd moslem. Ma tundsin pikka aega, et midagi on elus puudu, kuigi väliselt ju peaks kõik hästi olema, sest on olemas pere, töö. Ei tohiks nagu millegi üle kurta, puudust ei ole millestki, aga hinges endas oli tühi koht," rääkis naine.

Kätlin ütles, et ta ei andnud islamile alguses võimalustki. "Minu jaoks oli mitmeaastane lugemine ja loengud, õppimine ja suhtlemine ja lõpuks ma lihtsalt jõudsin siia. See oli ainuke asi, mis vastas mu küsimustele," rääkis ta.

Moslemid ei ole islami nägu

Tähelepanuväärne on, et eelmises elus oli mõlemal naisel keskmisest tihedam side kristlusega. Islam ja moslemid võrdusid veel mõned aastad tagasi nende silmis saatanliku usu ning tapjate, terroristide ja naisepeksjatega.

Egle sõnul püüdis sõbranna teda usu vahetamises ümber veenda, kuid tema igatsus islami järele üha kasvas.

Kätlin selgitas, et moslemid ei võrdu islamiga. "Terroristid on paratamatult olemas ja meie ei kiida seda heaks, aga nad ei ole islami nägu. Te ei saa vaadata neid ja mõelda, et see on islam. Need on lihtsalt rumalad inimesed. /.../ Nad võivad olla sünnijärgsed moslemid, kes üldse ei tea midagi jumalast," rääkis Kätlin. "Igal pool on kahjuks mustad lambad," tõdes ta.

Egle lisas, et islamit ja konkreetse maa kultuuritausta ei saa segamini ajada. "Islamis ikkagi on naine väga kõrgel kohal, teda austatakse, kui ta on austamist väärt ja järgib kombeid, ja mees, kes naise vastu kätt tõstab tegelikult ka meie ühiskonnas ei ole ju väga mees, kes endast nõrgemat lööb," rääkis ta.

Statistika järgi on Eesti moslemite kogukond kasvanud vähe

Üksnes arvudele otsa vaadates pole Eesti moslemite kogukond eriti kasvanud. Aastal 2000 oli neid 1387, viimase rahvaloenduse põhjal 1508. Enamuse neist moodustavad siinsed tatarlased ning eri rahvusest uusasukad Euroopast ja Kesk-Aasiast. Statistika põhjal oli 2011. aastal puhast verd eestlasi moslemite seas 148 ehk ainult 65 võrra rohkem, kui 11 aastat tagasi.

Tegelik seis näitab aga märksa jõulisemat konvertiitide pealevoolu ja just eelkõige noorte seas.

"Meil on Facebookis grupp "Eesti moslemid". /.../ Kui ma eile vaatasin, oli seal 170-180 liiget ja kindlasti on veel neid, kes ei kasuta sotsiaalmeediavahendeid, näiteks osad vanemad liikmed. Aga ma arvan, et kokku on meid umbes 200 ringis," rääkis Kätlin.

Aivar Loopalu arutles, et osasid inimesi võlub võib-olla islami puhul see, et on olemas üks jumal, osadele aga meeldib näiteks palvekutse, osadele kindel süsteem - viis palvet päevas, kindlal ajal paastumine. "Igal inimesel on erinevad põhjused. Võib-olla naistel on näiteks see, et neile on kindlad naiste õigused islamis antud. Aga mind huvitas teadus ja loogika," selgitas Loopalu.

Eesti Islami Koguduse mufti ja peaimaam Ildar Muhhamedšini arvates leitakse islamit järjest rohkem seetõttu, et inimesi valdab hingeline vaakum. Samuti seetõttu, et järjest rohkem tõlgitakse materjale eesti keelde.

Kätlin ja Aivar mäletavad hästi, et kui nemad neli-viis aastat tagasi esimest korda mošeesse tulid oli seal vaevalt paar inimest, kes üldse eesti keelt purssisid. Eestikeelset kirjandust aga polnud lehekülgegi. Täna on pilt kardinaalselt teine. Tõsi, eestikeelse koraani saab kalli raha eest vaid antikvariaadist, sest viis-kuus aastat tagasi müüdi kaks tiraaži ehk ligi 5000 raamatut maha vaid loetud nädalatega.

Peaimaam [Ildar Muhhamedšin loodab, et Aivar Loopalust saab ükskord imaam, kes hakkab omas keeles eestlastele selgitama, mis on islam.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: