Aastaid Tartu Ülikoolis õppinud ja töötanud inimesena tulin mõttele, et ehk võtaks kohalikus omavalitsuses (ja miks mitte ka riigivalitsemises) kasutusele mõned ülikoolitavad.

Näiteks selle, et valitsusorganitesse pääseb vaid vastava riigieksami sooritanu. Kui elementaarsetele ühiskonnaelulistele küsimustele vastata ei oska - kandideeri, kui tahad, aga sisse ei saa.

Samuti võiks iga poolaasta lõpul teha kokkuvõtteid - kes on tulemuslikke eelnõusid ja asjalikke küsimusi esitanud. Neile, kel midagi ette näidata pole, antakse ehk veel järgmine semester võlgnevuste hüvitamiseks; aga kui siis ikka midagi ette näidata pole, siis saadik järgmisel aastal volikogus jätkata ei saa. Ja koht fraktsioonis jääb tühjaks - ega siis ülikoolis kedagi asemele ei võeta, kui tudeng välja langeb.

Ka koosolekutasu võiks jagada ainult parimaile. (Ses osas tuleks toimida ikka vana ülikoolikorra järgi, mitte selle uue järgi, mille kohaselt toetatakse vaid vaesemaid; mõelge sellele, kuidas teised saadikud peaksid minema oma vanematelt raha küsima).

Plagiaat (ehk konkureeriva erakonna seaduseelnõu esitamine minimaalsete muudatustega oma nime all) on karistatav. Kui kordub, lendad välja.

Ühtlasi tuleks võimuperioodi jooksul läbida praktikum ehk reaalne töö tavaliste inimeste hulgas.
Välissõitudeks saab taotleda stipendiume mõistlikus ulatuses. Ülejäänu tuleb endal kinni maksta - või saadakse seal ka sinuta hakkama.

Perioodi lõpuks tuleb kirjutada lõputöö ehk põhjalikum analüütiline ja objektiivsusele püüdlev käsitlus sellest, kuidas inimestel su ümber tegelikult parem hakkaks. Praktiliste näidetega. Ja toimub avalik kaitsmine.

Need, kes mainitud tingimusi ei täida, loomulikult järgmiseks perioodiks kandideerida ei saa.

Lihtne ja loogiline. Ja eks need punktid on ka sotsiaalvõrgustikes jõudnud juba levida, aga ega keegi neid "päriselus" kehtestama kipu. Ometi peaks neist punktidest näha olema, et keskmine tudeng - või õigupoolest ükskõik milline tudeng, kes ülikoolis püsida ja kooli lõpetada tahab - peab kõvasti rohkem tööd tegema kui keskmine rahvasaadik. Tudengi puhul peetakse eksameid ja enese pidevat tõestamist normaalseks ning tingimusi üha karmistatakse; ent mõne suure partei-isakese sabas linna või riiki valitsema veetud saadik ei pea millegagi tõestama, et ta oma ametisse õigupoolest pädev on.

Kas me tõesti tahame sellist ühiskonnakorda? Mina ei taha. Kui haritud inimestel ei ole piisavalt väge, et valitsema pürgijatele mingidki katsed ja kvaliteedinormid kehtestada, siis vähemalt saame ühiskonda mõjutada nii, et ei järgime põhimõtet "Vali targalt, vali targem ja virgem".

Ja eraldi tahaksin tudengitele südamele panna - ärge alahinnake end ühiskonnaelus. Te teete iga päev, kuu ja aasta endaga rohkem tööd kui paljud seal üleval. Valige juba sel sügisel eneste väärilised inimesed juhtima seda paika, kus te mitu kooliaastat ja loodetavasti veel palju tulevaid eluaastaid viidate.

Ennast vastavas paigas enne 20. septembrit elanikuks registreerida on lihtne. Head valikut teha on mõistagi raskem. Rumalate ja mugavate inimeste võimu all oma parimaid aastaid veeta on aga talumatu.

Tegemist on Vikerraadio päevakommentaariga. Kõiki päevakommentaare on võimalik kuulata täispikkuses SIIN.