Margit Kattai: Noored poliitikas ({{commentsTotal}})

Eesti tuntud poliitik ja Riigikogu aseesimees Jüri Ratas on öelnud kuldsed sõnad: "Noored ei ole ainult meie tulevik, vaid ka meie tänapäev!" Minu jaoks tähendab see seda, et noorte kaasamist poliitikasse, nende hääle kuuldavaks tegemist ja poliitika mõistmise vajalikkuse teadvustamist ka sellisele grupile noortele, kes sellest mööda vaatavad, peame alustama juba täna.

Elame demokraatlikus ühiskonnas, mille üheks tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas. Kodanikuks pean end minagi, kuid tihtipeale tekib tunne, et oluliseks peetakse vaid valija arvamust/osalemist poliitikas, mitte kodaniku oma üldiselt.

Tõsi, noored, kel vanust alla 18, ei ole veel valijad, kuid paljudel neist on poliitiline eelistus ja arvamus ühiskondlikel teemadel juba kujunenud. Samas on neid, kes vanuse poolest võivad valimas käia, kuid neil puudub tegelik poliitilineeelistus. Kumba me siis tegelikult tahame - kas valijaid, kes teevad seda kohustusest, ja pärast kirudes - mis on eestlastele kombeks - või tahame me otsusekindlaid ja teadlikke valijaid?

Mu eesmärk ei ole propageerida ettepanekut langetada valimisiga, kuigi pooldan seda kahe käega. Küll aga tahan öelda, et Eestis on palju neid valijaid, kes oma eelistuste ja teadmiste puudumise tõttu jäävad alla sellele protsendile noortele, kes tegelikult ka teavad, kuidas korda parandada ja tahavad seda teha.Tõsi on ka see, et mingi hulk noortest ei huvitu üldse poliitikast, kuid kindlasti ei ole huvi puudumine ja ükskõiksus poliitika suhtes levinud ainult noorte seas. See on probleem ka nende inimeste seas keda peame, just vanust silmas pidades, teadlikeks valijateks.

Töötades suvel vabatahtlikuna Paides toimunud arvamusfestivalil, sain mitte just üllatava, kuid mõtlemapaneva kogemuse osaliseks. Arvamusfestival on eelkõige poliitiline sündmus, kus sel aastal toimusid debatid erinevatel Eesti tulevikku puudutavatel teemadel. Festivalil puutusin kokku paljude teiste toredate vabatahtlikega ning ühega neist jätkus jututeemat kauemakski, kapoliitilistel teemadel.

Küsisin oma 30-aastaselt kaasvabatahtlikult väikese eelarvamusega, kas tema poliitilised vaated on välja kujunenud, kui püsivalt ning millist erakonda tema toetab. Vanust arvestades olin 100% kindel, et tegu on teadliku valijaga, kellel kindel seisukoht, kuid selgus, et ta kuulub küll juba pikemat aega erakonda, kuid on oma valiku osas üsna skeptiline.

Küsimusele, kui kaua on möödas erakonda astumisest, kõlas vastus: "Liitusin üsna noores eas, sest see oli popp. Eks siis noored kõik liitusid üksteise järel, kuna tundus lahe."

Probleem, et  inimesed ei tea midagi poliitikast, ei kehti ainult noorte puhul. Selline uskumus konservatiivide poolt on ekslik, sest on ka keskealisi, kel pole poliitilisi vaateid. Põhjuseks on, et nooruses, ajal, mil peaks rääkima ühiskonnast ja selle parandamisest, et toimu arutelu.

Ühiskonnas on välja kujunenud kindel seisukoht: lapsed ja noored ei tea midagi sellistest keerulistest asjadest. Siinkohal tsiteeriksin lõigu näitlejanna Mari-Liis Lille kõnest loomeliitude pleenumi 25. aastapäeva tähistamisel riigikogus: "Lapsed tegelegu lasteasjadega, mängigu mänge ja jäägu oma liistude juurde. Laps tahab teada, kuidas need asjad siin maailmas käivad, et ühel päeval olla võimeline neid muutma."

Just nii see on. Pealekasvav põlvkond tahab ka teada, et olukorda parandada. Miks me arvame, et valijaks saadakse üleöö? Et kui noor saab vanuselt 18-aastaseks ja muutub valimisõiguslikuks,teab ta kõike, sinnamaani aga peetakse teda lapseks? Selleks, et näha rohkem teovõimelisust ühiskonnas ja valijate seas, peab alustama just noortest. Noorest sirgub valija ja kui me ei soovi et noorel, kes kord vanemaks saab, puuduks oma eelistus just nimelt seetõttu, et ta on teemast kõrvale jäänud ajal, mil ta sirgub valimisikka, tuleb kindlasti midagi ette võtta.

Tuleks rohkem teadvustada, et noored ja nende arvamus ja nende arvamus on tähtsad. Vaatame kordki kõrvale sellest mustrist ja hakkame tegutsema. Vanemad, suunake oma lapsi! Mitte oma vaateid või ideid peale surudes, vaid selleni suunates, mis poliitvaldkonda mõista aitab. Pean silmas näiteks erinevaid noorteorganisatsioone ja -ühendusi, mida on Eestis palju, näiteks maakondlikud noortekogud või väikevaldade volikogud.

Minagi sain tänu noortevolikokku astumisele selgema pildi poliitikast. Seisan oma vallas noorte huvide ja eelistuste eest, noortevolikogu on avanud mulle uksed poliitikamaastikule. Olen tänu volikoguga liitumisele osalenud paljudel erinevatel koolitustel näiteks poliitika mõjutamisest, mida on korraldanud katusorganisatsioon Eesti Noorteühenduste Liit (ENL).

Miks mitte tuua noorteorganisatsioonid nende põnevamaks ja araktiivsemaks muutmise nimel ühiskonnaõpetuse õpikutesse? Lisada sinna noorteorganisatsioonide definitsioon, rääkida nende eesmärkidest ja tegudest.

Praegu määratletakse õpikutes mõisteid nagu "valitsus" ja "riigikogu", aga nende tegelikke funktsioone ei mõisteta enne vastavat praktikat. Noorteorganisatsioonidest pikema ülevaate andmine paneks aga noori neist huvituma, kuna tajutaks, et sellega kaasneb palju võimalusi seista nii enda kui ka teiste noorte huvide eest oma vallas, linnas või maakonnas.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: