Uuring: ootused tulevase pensioni osas on ebarealistlikud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Postimees/Scanpix
Postimees/Scanpix
Eesti elanike ootused tulevase pensioni suuruse osas on ebarealistlikult kõrged, selgus Swedbanki tellimusel valminud konjuktuuriinstituudi uuringust.
Uuringust selgus, et Eesti elanike arvates peaks pension moodustama keskmiselt 74% pensionieelsest palgast.

Kui arvestada, et teises kvartalis oli keskmine brutokuupalk statistikaameti andmetel 976 eurot, siis peaks keskmine pension olema elanike ootuste kohaselt 722 eurot.

Keskmine vanaduspension oli aga samal ajal 331 eurot ehk 34% brutokuupalgast.

"See näitab selgelt, et elanike ootuste ja tegelikkuse vahel on praegu väga suured käärid," tõdes Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juht Lee Maripuu.

"Seetõttu võib paljusid tänaseid pensionikogujaid tabada tööturult lahkudes ebameeldiv üllatus, sest pensionisüsteemi esimene ja teine sammas annavad tulevikus kokku vaid ligikaudu 40% pensionieelsest sissetulekust," ütles Maripuu.

Uuringust selgus veel, et 84% vanaduspensionil mitteolevatest inimestest on astunud mingeid samme oma pensionipõlve rahaliseks kindlustamiseks, 16% ei ole aga midagi teinud.

Enim loodavad inimesed kohustuslikule kogumispensionile ehk teisele sambale - (65%-l on sõlmitud leping.

43% elanikest loodab pensionieas jätkata töötamist, 36% loodab soetatud kinnisvarale, 35% abikaasa ning 29% laste toele.

"Võib arvata, et tulevikus on inimesed tõesti kauem tööturul kui täna, kuid töövõime säilimine sõltub paljuski tervisest," ütles Maripuu.

"Lähedaste abile lootmine eeldab aga seda, et lapsed on piisavalt heal järjel, et oma pensioniealisi vanemaid toetada," lisas ta.

"Varasemad eraisikute rahaasjade teabekeskuse uuringute tulemused viitavad sellele, et erinevalt laialt levinud arvamusest saavad noored praegu vanematelt sagedamini rahalist abi kui vastupidi."

Samuti toonitas Maripuu uuringu tulemuste valguses seda, et igal inimesel peaks olema nägemus ja tegevusplaan, kuidas pensionile jäädes majanduslikult toime tulla.

"Olgu selleks siis kogumishoius, investeeringud väärtpaberitesse või kinnisvarasse. Võimalusi on mitmeid ja eelkõige tasub mõelda kombineeritud lahendustele - see aitab hajutada ka rahandussüsteemi võimalikust ebakindlustest tingitud riske."

Telefoniküsitlus viidi läbi juunis. Kokku osales 563 inimest vanuses 16 aastat ja vanemad, kes ei olnud veel vanaduspensionil.

Toimetaja: Oliver Kahu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: