Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Analüütik: uusimmigrandid tunnevad suhtluses riigiga tõrjutust

{{1379513580000 | amCalendar}}
Autor/allikas: ERR
Isegi need uusimmigrandid, kes on eestlasega abiellunud, naudivad Eestis olemist ja soovivad siinsesse ellu panustada, tunnevad end suhtluses riigiga tõrjutuna, rääkis Praxise analüütik Maiu Uus hiljutisele uuringule tuginedes.
Täna tutvustati Praxise ja Balti uuringute instituudi raportit, mis tutvustab mittekodanike kaasamisprotsessi tulemusi.

Kokku 25 eri riigi kodanike osalemisel toimunud aruteludel väljapakutud ettepanekuid kokku võtvast raportist selgub, et infopuuduse, tõrjutuse ja keeleõppe kehvade võimaluste üle kurdavad lisaks venekeelsetele elanikele ka Eestisse tulnud inglise keelt rääkivad uusimmigrandid.

"Küsimus on selles, et kas üks võõras inimene peab kõiges selles ise suutma orienteeruda või peaks ametnik suutma välja tuua kõige olulisema ja olema nõuandja, mitte kontrollija," ütles Uus ERRi raadiouudistele.

"Me saime aruteludest kinnituse varasematele uuringutele - inimesed tunnetavad, et nad ei ole Eestisse teretulnud. Kui nad ka abielluvad Eesti kodanikuga, tulevad siia elama, neile meeldib Eestis ja nad tahavad siia panustada, siis suhtluses riigiga tunnevad nad, et võib-olla nad ikkagi ei kuulu siia ja peavad end kogu aeg tõestama," jätkas ta.

Nii pakuti aruteludel, et rohkem ametnikke võiksid osata inglise keelt ning olla uussisserändajate probleemidega tegelemiseks nende võimaluste ja kohustustega paremini kursis.

Seejuures võis ettepanekutes täheldada erinevusi vene- ja ingliskeelse elanikkonna ootustes riigile.

"Venekeelse elanikkonna puhul nad loodavad, et teatud info ka riigi tasandil oleks kättesaadav ka vene keeles. Näiteks väga olulised seadused võiks tõlkida vene keelde," ütles raporti üks koostajatest, Kristina Kallas Balti uuringute instituudist.

"Ingliskeelsed sisserändajad ei leidnud, et otseselt kogu informatsioon peaks olema inglise keeles kättesaadav. Pigem arvasid nad, et see informatsioon, mis neid puudutab, näiteks elamis- ja tööload võiks olla ingliskeelne," lisas Kallas.

"Huvitav oli siinjuures see, et ka ingliskeelsed uusimmigrandid ei olnud väga usinad e-teenuste kasutajad, mis iseenesest ju võiks lihtsustada info kättesaadavust," märkis ta.

Kallase sõnul ei pea sellepärast kõiki ametnikke koolitama inglise keele oskajateks, vaid piisaks ka sellest, kui kõik vajalikud teenused oleksid sisserännanutele interneti teel inglise keeles kättesaadavad.

Täna ilmunud aruandesse on koondatud ettepanekud, mida tegid arutelude käigus ligi 170 Eestis elavat teiste riikide kodanikku ja määratlemata kodakondsusega elanikku.

Kokku 25 erineva riigi kodaniku esitatud ettepanekud katsid tööhõive, hariduse, avalike teenuste kättesaadavuse, kogukonnas ja otsustusprotsessides osalemise, kultuurilise mitmekesisuse ja eesti keele õppe valdkondi.

Lõimumisarutelude eesmärk oli kaasata Eestis elavaid välisriigi kodanikke otsustusprotsessidesse ning koguda neilt ettepanekuid riikliku arengukava Lõimuv Eesti 2020 ja selle rakendusplaani koostamisse.

Toimetaja: Maarja Roon

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: