Tallinnas rahvusraamatukogus toimus esimest korda selge eesti keele konverents, kus peatähelepanu all oli avalikus ja erasektoris kasutatava emakeele arusaadavus, vahendas "Aktuaalne kaamera".
 
Sageli on õigusaktid, avalduste vormid, juhised, ravimiinfo ja muud sellised dokumendid sõnastatud liiga bürokraatliku keelekasutusega, nii et tavainimesel on raske kirjapandust aru saada.

Konverentsil esinenud endine õiguskantsler Allar Jõks ütles, et keeleravi ei tohi mingil hetkel pooleli jätta, sest siis on õiguskeel risustatud ja ähmane. Samas on Jõks kindel, et eestlased suudavad õiguskeele muuta selgemaks ja vabaks võõrlaenudest.

"Näiteks leidub seaduses veel nii palju russitsime. Aastal 2013 on Eesti seadustest võimalik leida lauseid või lauseosasid nagu "kuulub tühistamisele", "kuulub täitmisele", "kuulub rahuldamisele". Sõna "kuulub" tähendab hoopis midagi muud. Ja kui me ei kasuta oma igapäevases kõnes näiteks, et minu soov täna on saada pastat lõhega ja see soov ei kuulu rahuldamisele, siis on ju imelik, kui me selliselt räägime," selgitas Jõks.