Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Analüüs: noored arstid ei lahku Eestist vaid töötasu pärast

Autor/allikas: Postimees/Scanpix
Mõttekeskuse Praxis ja Eesti arstiüliõpilaste seltsi koostöös täna avaldatud poliitikaanalüüs näitab, et Eesti noorarste ei motiveeri välisriiki siirdumisel üksnes kõrgem töötasu.
Välismaale soovitakse sageli minna ajutiselt, sooviga end erialaselt täiendada ja kogemuse võrra rikkamana naasta. Teisalt soodustab välismaale mineku planeerimist siinne õppekorraldus ja sobivate karjäärivalikute puudumine, teatas Praxis.

Kuigi Eestis on kõlanud mitmeid arvamusi, et arstide lahkumine on paratamatus, millega tuleb kohaneda ja suurendada kadude leevendamiseks arstitudengite vastuvõtuarve, ei pruugi see analüüsi koostajate silmis olla piisav.

"Arvestades iga arstiõppe läbinu hariduse kulukust riigile ja arstide strateegilist rolli ühiskonna heaolus, on siiski vajalik ka lahkumisjuhtude süsteemne analüüs," leiab Praxise tervisepoliitika analüütik Vootele Veldre.

"Olukorras, kus lisaks niinimetatud mõistetavatele tõmbeteguritele viivad noori arste Eesti tervishoiusüsteemist eemale kitsaskohad, mida ignoreeritakse või mille olemasolu pole teadvustatud, võib sisseastujate arvu suurendamine lahkujate osakaalu hoopis kasvatada", ütles ta.

Veldre sõnul ei pruugi põhiõppe lõpetanu tiheda konkurentsi tõttu saada ainsal soovitud erialal residentuuri ning jäik korraldus suurendab tõenäosust, et tudeng läheb välisriiki tööle.

Analüüsi autorite hinnangul ei piisa selleks, et tagada olulise väljarände tingimustes või sellises ohus kriitiliselt vajalik hulk tervishoiupersonali, üksnes haridussüsteemile lootma jäämisest ja püüust leevendada tekkinud puudujääke sisseastujate arvu suurendamise toel.

"Ilmselt peaks seda sammu toetama kompleksne meetmete pakett, mis tegeleb otseselt süsteemist lahkumise põhjustega," sõnas Veldre.

Tudengite seas selle aasta suvel läbiviidud küsitlusest peegeldub, et enamik tudengeid soovib õpingute järgselt jääda Eestisse. Soov minna põhiõppe järel Eestis residentuuri on 3/5 tudengeist.

Samas on suur hulk õppureid ebakindlad, kas põhiõppe järel on neile koht siinses tervishoiusüsteemis - ligi 40% tudengite jaoks sõltub välismaale minek sellest, kas nad saavad Eestis residentuuri sisse.

Eesti arstiüliõpilaste seltsi presidendi Marta Velgani sõnul on Eesti tervishoius selgelt esiplaanile seatud eriarstiks õppimine, mistõttu on arusaadav, et arstiteaduskonna lõpetanu oma karjääri koheselt residentuuris jätkata tahab.

"Kuivõrd kliinilise praktika maht ja ulatus on praeguses arstiõppes piiratud, võib juhtuda, et kuus aastat jäävad eriala valiku tegemiseks liiga lühikeseks," selgitas Velgan.

"Seega võivad äsja arstiteaduskonna läbinud üliõpialased vajada lisaaega, et mõtteid ja praktilisi kogemusi koguda. Paraku on Eestis mitte-eriarstina töötamise võimalused aga piiratud ja seetõttu pööravad erialas ebakindlad arstitudengit pilgud Soome poole, kus äsja lõpetanud noore arsti teenused väga hinnas on," tõdes ta.

Teemaga seotult toimub täna Tartus Praxise mõttehommik "Arstiks kasvamine Eestis - kas ja mida muuta", kus arutletakse talendipoliitika võimalikkuse üle Eesti tervishoiusüsteemis.

Huvirühmade esindajatele tutvustatakse värskelt valminud poliitikaanalüüsi, mis vaatab arstide Eestist lahkumist arstitudengite ja residentide vaatevinklist. Tänavu suvel korraldatud küsitlusele vastas ligi 300 arstitudengit, residenti ja õppe edukalt läbinud noorarsti. Analüüs on kättesaadav Praxise veebileheküljelt.

Toimetaja: Inga-Gretel Linkgreim

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: