Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Ettevõtjad: Eestis pakutavad tooted ja teenused hoiavad palgad madalal
Eestis on madalad palgad, sest siin ei suudeta pakkuda tooteid või teenuseid, mis maksaksid turul rohkem, leidsid Viljandis pärimusmuusika aidas kohtunud majandusanalüütikud ja ettevõtjad.
Ajalehe Sakala ja Euroopa Parlamendi infobüroo korraldatud arvamusliidrite lõunal arutleti, kas põhimõte - kuidas töö, nõnda palk - ikka kehtib, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Viljandi firmas Cleveron nuputati välja pakirobot. See võimaldaks kaubakeskustesse paigaldada pakiautomaate, mis oleks kordades kõrgemad, kui inimese käeulatus oma pakki kätte saada. Cleveroni ja samuti Viljandis paikneva mööbli internetimüüja ON24 omanik Arno Kütt leiab, et ettevõtja maksaks kõrget palka küll, kuid insenere ja IT-spetsialiste pole Viljandisse tööle leida. Nii tuli Kütil kolida oma firma IT-osakond Viljandist Tallinnasse. Lihttöö tegijaid on palju, aga neid pole vaja.
"Siin peaks olema kohalik, IT-ala kõrgkool, kuhu tuleks õppima inimesed nii Eestist kui ka väljaspoolt. Et need targad pead, kes siit ära lähevad, leiaksid ka viie aasta jooksul Viljandis endale elukoha, pere, jääksid siia, looksid ise IT-ettevõtteid. Eestis on praegu 25 000 IT-töökohta, kuid arvatakse, et aastal 2020 on neid vaja 50 000," rääkis Kütt.
Majandusanalüütikute hinnangul on madalate palkade põhjus ka liiga ühekülgne ja lihttöödele keskendunud ettevõtlus. Aga teisalt on ka näiteks õpetajate ja parlamendiliikme palga suhe Eestis teiste riikidega võrreldes märksa enam pedagoogide kahjuks kaldu.
Majandusanalüütik Maris Lauri selgitas, et Eesti probleem on see, et mida kaugemale keskustest, seda üksluisemaks ettevõtlus muutub. "Kesk-Eestis on põllumajandus ja Eesti läänerannikul otsitakse turismiteenindajaid. Natuke liiga ühekülgne on see kõik."
Kaugtöö tegijad moodustavad Eestis praegu 5% töötajaist. Kriisiajal see arv langes, sest hakati töökohtade pärast kartma ja põgeneti kontoreisse tagasi. Nüüd saab jälle töö aega ja kohta rohkem ise valida.
Targa töö ühingu projektijuhi Kadri Seederi sõnul on mõtteviis ikka kinni selles, et ma ostan aega ja olen mures, kui kaotan mõne töötunni. "Aga vähem ostetakse tulemust. Töö iseloom just kontoritööde puhul on järjest enam muutumas sinnapoole, et peakski ostma inimese pühendumist."
Ja odavama ehk lihttöö puhul on firmajuhid oma ettevõtteid juba mujale kolimas, sest Eesti tööjõud on muutumas liiga kalliks. Nagu ka tootmiskulud, eriti elekter.
Viljandi firmas Cleveron nuputati välja pakirobot. See võimaldaks kaubakeskustesse paigaldada pakiautomaate, mis oleks kordades kõrgemad, kui inimese käeulatus oma pakki kätte saada. Cleveroni ja samuti Viljandis paikneva mööbli internetimüüja ON24 omanik Arno Kütt leiab, et ettevõtja maksaks kõrget palka küll, kuid insenere ja IT-spetsialiste pole Viljandisse tööle leida. Nii tuli Kütil kolida oma firma IT-osakond Viljandist Tallinnasse. Lihttöö tegijaid on palju, aga neid pole vaja.
"Siin peaks olema kohalik, IT-ala kõrgkool, kuhu tuleks õppima inimesed nii Eestist kui ka väljaspoolt. Et need targad pead, kes siit ära lähevad, leiaksid ka viie aasta jooksul Viljandis endale elukoha, pere, jääksid siia, looksid ise IT-ettevõtteid. Eestis on praegu 25 000 IT-töökohta, kuid arvatakse, et aastal 2020 on neid vaja 50 000," rääkis Kütt.
Majandusanalüütikute hinnangul on madalate palkade põhjus ka liiga ühekülgne ja lihttöödele keskendunud ettevõtlus. Aga teisalt on ka näiteks õpetajate ja parlamendiliikme palga suhe Eestis teiste riikidega võrreldes märksa enam pedagoogide kahjuks kaldu.
Majandusanalüütik Maris Lauri selgitas, et Eesti probleem on see, et mida kaugemale keskustest, seda üksluisemaks ettevõtlus muutub. "Kesk-Eestis on põllumajandus ja Eesti läänerannikul otsitakse turismiteenindajaid. Natuke liiga ühekülgne on see kõik."
Kaugtöö tegijad moodustavad Eestis praegu 5% töötajaist. Kriisiajal see arv langes, sest hakati töökohtade pärast kartma ja põgeneti kontoreisse tagasi. Nüüd saab jälle töö aega ja kohta rohkem ise valida.
Targa töö ühingu projektijuhi Kadri Seederi sõnul on mõtteviis ikka kinni selles, et ma ostan aega ja olen mures, kui kaotan mõne töötunni. "Aga vähem ostetakse tulemust. Töö iseloom just kontoritööde puhul on järjest enam muutumas sinnapoole, et peakski ostma inimese pühendumist."
Ja odavama ehk lihttöö puhul on firmajuhid oma ettevõtteid juba mujale kolimas, sest Eesti tööjõud on muutumas liiga kalliks. Nagu ka tootmiskulud, eriti elekter.
Toimetaja: Sven Randlaid